-
Mida need väljapanekud puhtmeenutusliku aspekti kõrval peaksid raamatukogu külastajale ütlema? Kas Marika Alveri koostatud graafika grupinäitust tuleks ka mõista soome-ugri kultuurist lähtuvalt?
Alustan üheksast näitusetahvlist „EKA soome-ugri uurimisreisid 30”, mis on kronoloogiline ekspeditsioonide ajalugu aastatest 1978–2007: kõik kohad ja rahvad, kelle juures 30 aasta jooksul käidud, kõigi ekspeditsioonist osa võtnud üliõpilaste nimed, vastava aasta fotoülesvõtted ja tsitaadid üliõpilaste ekspeditsioonipäevikutest. Tihti on need esimest korda välismaailma avastava noore…
-
Väljasõidu eel
Siberi-sõidu eelne aeg oli üksjagu ärev: pronkssõduri ümber toimuv andis põhjust lugematuteks kuulujuttudeks ning manitsejaid leidus üksjagu. „Kas te ikka julgete Venemaale sõita?” oli üks sagedasemaid esitatud küsimusi. Krasnojarski krai rahvusvaheliste kultuurisidemete arendamise keskus jäi äraootavale seisukohale ning venitas kutse saatmisega, Krasnojarski Eesti Seltsi esinaine Vera Nikolajeva hoiatas ebameeldivuste eest ning keelitas tänavust kogumisreisi vahele jätma. Hangitud sõidutoetusi, s.o Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiume ning „Rahvuskaaslaste…
-
Film on õigeusu kiriku enesetutvustus, kus käsitletakse tegevusi ja kavatsusi (ajalugu, autonoomse kiriku taastamine, pühakodade taastamine ja konserveerimine, laste- ja noortetöö, kaplaniteenistus, diakooniatöö, kloostrite rajamise kava, märtrid jmt). Teemad on ühte liidetud ristikäigu motiiviga. Film algab tõdemusega, et õigeusk on algupärane Jumala riiki jõudmise tee, Kristuse antud, elava traditsiooni kandja.
Kloostrite rajamise plaan
Elavast traditsioonist on korduvalt juttu. Metropoliit Stefanus ütleb kiriku seminarist rääkides: „Seminar on meile…
-
Juhtus nii, et kahel järjestikusel päeval oli Sirbi toimetusel võimalik külastada kaht etendust: Rakvere teatri lavastust „Vanaema juures” ja Endla „Kokkolat”. Esimest Karksi-Nuias, teist Pärnus. Kuna esmamainitu püüab kirjeldada kaasaegset eesti elu ja teine kaasaegset soome elu, tundus sobiv soome-ugri kontekstis neist kahest lavastusest võrdlevalt juttu teha.
Võikski alguseks küsida, kas Jakob Karu „Vanaema juures” ja Leea Klemola „Kokkolal” on mingi ühisosa. Jah, mõlemas lavastuses käsitletakse näiteks…
-
Tundub, et suurema hoo sai soome teema käsitlus sisse just 2001. aastal esietendunud Turkka näidendiga „Connecting People”, mille esmalavastus maailmas (Soomes ei õnnestunud Turkka tükki lavale tuua) tõi ühest küljest Von Krahli teatrisse soome vaatajate hordid, teisest, mis hoopis olulisem, kõlas oma rämeduses aktuaalselt, teravalt ja valusalt nii Eesti kui Soome kontekstis. Muuseas, toonasele Erik Söderblomi (lavastaja Soomest) lavastusele tagasi mõeldes tundub, et „CP” võiks rahumeeli…
-
Lundáni loomingut on inspireerinud suuremad ja väiksemad eeskujud Aristotelesest (“Luulekunstist”) Pentti Saarikoski ja Quentin Tarantinoni ja rõhutatakse, et tema töödele eelnesid alati põhjalikud taustauuringud. Lisaks taustauuringutele ja süvenemisele räägitakse Lundániga seoses südametunnistusest ja vastutusest. Lundán pidas oluliseks kunstniku vastutust ühiskonna ees, teatri ees: “Teatril peavad olema eetilised lähtekohad. Tulge elevandiluutornidest alla!” Koos oma sõbra ja võitluskaaslase Juha Lehtolaga kirjutas ta teatrijuhtidele avaliku kirja, mille avaldas Teatterilehtti…
-
Eva Toulouze: Viimane sinu ERMi sarjas avaldatud raamat „Muutused ja meeleheide: põhjarahvad ja nõukogude võim 1920.-40. aastatel” räägib vastupanust. See pole sinu teadustöös uus teema, tegelikult käsitleb seda problemaatikat juba „Kazõmi sõda” (2002). Kuidas sa üleüldse kaua salastatud teema peale tulid?
1991. aastal rändasime praeguse Viljandi kultuuriakadeemia direktori Anzori Barkalaja, Indrek Raudsepa ja veel peotäie sõpradega Lääne-Siberis. Ootamatult hakkas nii üks kui teine handi vestluskaaslane rääkima…
-
Ise püüan allpool lähtuda vaid Döblini pillergalerii sisust, täpsemalt – küsimusest, mida võiks „Berliin, Alexanderplatz” öelda lugejatele, kelle kontekstitajus haigutab tühimikke (näiteks Fassbinderi versiooni kohal). Muidugi, mõnes mõttes kandub selline küsimuseasetus tühja, kuna „Berliin, Alexanderplatz” on eriliselt kontekstitundlik raamat. Näiteks tõlkija on oma saatesõnas maininud tõlketöö mõningast keerukust, kuna Döblin kasutab oma teoses Berliini tolle aja kõnepruuki, mille tõlkija on asendanud tänapäeva kõnekeelega. Ometi tundub, et…
-
Kolmkümmend üks aastat tagasi ilmus Loomingu Raamatukogus Priidu Beieri pildi all tema kõnekas „Kosjakuulutus”:
Ta aukus silmades on ikka olnud rõõm,
need mõned kivid pole teda ära rikkunud.
Ta elab ikka, kuigi peas on kõõm,
kuigi keegi talle oma sõbrakätt ei ole pakkunud.
Ta südames on sadu lilli salalikult tärganud,
kuigi ükski neid ei ole kastnud neid,
kuigi ükski süda pole talle ärganud –
ta on kannatlik ja lontis kõrvadega Peig!
Samal ajal lükkas kirjastus…
-
Julgen öelda, et Tomas Tranströmer on üks mu lemmikluuletajaid. Ja see, et ta kaasmaalased pole oma valehäbist talle seni raatsinud määrata üht teatud kirjandusauhinda, on sigadus. Sellised on emotsioonid, ning mõistagi on hea meel võimaluse üle teda jälle eesti keeles lugeda. Seekordne tõlge koosneb kahest osast: autori seni viimasest luulekogust ja mälestusteraamatust.
Tranströmer on tuntud oma hoolega vaetud napisõnalise luulelaadi ja vähese tootlikkuse poolest ning see hakkab…
