Nii bibliograafia sissejuhatus kui ka kirjed ise annavad vajaliku mäluvärskendava ülevaate Hellati tegevusest ja rollist eesti kirjanduselus. Kirjetest omakorda pälvib enim tähelepanu see, mis on jäänud raamatuist välja, eriti arvestades Hellati pikaajalist professionaalse kriitikuna tehtud maitsearendustööd, millest paremikku koondab Eve Annuki koostatud „Raamatu sisse minek” (1991). Muuseas, kuigi kriitikakogumikku ja Hellati juhtivat rolli kriitikuna ja ka kriitikute koolitajana on bibliograafias tunnustavalt rõhutatud, ei ole see raamat…
Neid raamatuid on kriitikud algusest peale nimetanud müütilisteks. Tõepoolest, ühest küljest kubisevad need tekstid mütoloogilistest motiividest ja süžeelõikudest, teiselt poolt loob Pervik siin ise müüti, teeb peategelastest mütoloogilised kangelased, kelle kohuseks on mäletada asju, mille kõik teised on ammu unustanud. Puhuja: „Me pole mingid alaealised! Me oleme vägagi pikaealised. Meie mälestused ulatuvad muuseas märksa kaugemale kui teil kõigil kokku!” (Pervik 2008, lk 55). Või nagu nendib…
Teatavasti iseloomustas Liivi sageli ülipeen iroonia. See tähendab ilmselt, et lugeja peab järelduste tegemisega olema ettevaatlik?
Iroonia tekitamine ja selle tabamine eeldab tõesti arenenumat mõtlemisvõimet ja pakub enamasti ka suuremat naudingut kui loomtõsine tekst. Kõik sõltub lugejast – kui haritud/lugenud ta on, et nalja või kunstilist liialdust ära tunda. Eks alates 1990ndaist harrastas Liiv vahel ka postmodernistlikke mänge, aga ta vist pigem parodeeris Derridad. Mis võib mõnelegi…
Vaatan Elo Lindsalu koostatud tekstikogu, selle kuut peatükki ja otsustan lugeda meelevaldselt, osade pealkirjast lähtudes, sigrimigriliselt, mitte lineaarselt. Ilmselgelt valin esimeseks (ja siin käsitletavaks) „Kirjanduse kolikambri”. Seal tundub olevat midagi perifeerset ja äärealadel see kõige põnevam ju toimub. Toomas Liivile meeldis kiigata just „kolikambreisse”, sinna, kuhu on koondunud kõik loojunud, unustatud tekstid, ärapõlatud tükid. Aga kolikodade puhul ei maksa unustada, et vahel saavad seal viibijad uut…
Lisaks sellele, et Vindi loodud mehed on üsna üheealised (38st 58ni) ja ühte nägu (enesega suhteliselt hästi toimetulevad äri- jm mehed), on neile kõigile ka tähtis olla tunnustatud ja oluline tegija omas valdkonnas. Ja see üksik äraeksinud naispeategelane jutus „Take this Waltz”, kelle läbielamisi autor oma eripärase sina-vormiga lugejat kaasa elama kehutab – nende eneses-urgitsejate ja ainult-ennast-huvitavate meeste kurb kaaslane ja „produkt” –, see teeb lihtsalt…
„Kallis ema!” – nii algasid kõik minu kirjad. „Kallis Miina!” lugesin teise, õhukese paki pealmiselt, koltunud leheküljelt, sissetrükitud väikese fotoga Kadriorust vasakus ülanurgas, kui veel mäletate selliseid kirjapabereid.
Harutasin paki lahti; võib-olla ma poleks pidanud seda tegema, kuid – käsi südamele – kes teist oleks toiminud teisiti?
Lugenud läbi esimese kirja, tundsin, kuidas lähen tahtmatult näost punaseks. Jah, see oli kõige ehtsam armastuskiri, ja selle saatja polnud minu…
Hoopis teist laadi raamat on „Seitse kohtupäeva”, kus põimuvad reaalsus ja ettekujutused. See on kirjaniku läbielatud lugu, kus autor jääb ootama oma tundmatut sõjakaaslast, kelle isik jääb Viirlaiule lõpuni mõistatuslikuks. Kuna mees on haigestunud ja surnud, ei saagi selgeks, kas tegemist oli tõepoolest sõjakaaslase või hoopis osava väljapressijaga, kes palus rahalist abi Viirlaiu teoste tõlkimiseks, lubades selle eest kasutamiseks oma päeviku, mis jäi samuti saamata.
Eerik Hormi…
Joonis 1. Helsingi ja Tallinna elanikkonna kasv 1875–1940.
Kuni maailmasõjani elasid Helsingi ja Tallinn läbi samasuguse kiire kasvu etapi, mille põhjustasid raudteeühendused, tekkiv (suur) tööstus, mis vajas aina uusi töökäsi, ning põllumajandustehnika arengust ning vaba haritava maa defitsiidist tingitud linnastumissurve. Esimese maailmasõja…
Ma pakun, et see oli 2006. aastal, kui minu meilipostkasti laekus üks käsikiri. See oli lugu, mis kaks aastat hiljem ilmus raamatuna, pealkirjaks „Varastatud oranž jalgratas”. Käsikirja autoriks oli märgitud Alice Jõgeva. Käsikirja saatis küsimus, kas oleksin nõus seda keeleliselt toimetama. Ega ole vahest vaja uuesti märkida, et tegu oli eestikeelse käsikirjaga? Igatahes, too imelikku naisenime kandev käsikiri, mille autoriks teadsin kohe olevat Mika, oli kirjutatud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
