-
Lisaks sellele napib Learcol alatasa raha, ta on sunnitud pingsalt pidama arvet oma väljaminekute üle. Seda ei ole tal raske teha, sest ta oli õppinud raamatupidamist, kuid kokkuvõttes ei huvitanud see teda, isegi kui see näis kindlam väljaminek kui omandada kraad vene kirjanduses. Learco teab, mida ta soovib, ning kõige kiuste tüürib ta seatud kursi suunas. Kurssi segavad argipäevamured, inimsuhted ning elus endas ette tulevad probleemid,…
-
Kui käisin algkoolis, elas meie majas üks poiss, Pelle, sihuke heatahtlik, pisikene, väle, eriti osav rahvastepallis, tema elusid naljalt surmata ei saanud. Aga see ei teinud kadedaks. Kadedaks tegi mind hoopis see, et tollel poisil oli kodus suur gloobus. Iseenesest ei olnud gloobus tollal eriline haruldus, isa kinkis selle mulle üsna varakult. Kuid minu gloobus oli üsna pisike ja venekeelne. Nõndaviisi arvasingi, et kõik maailma gloobused…
-
Schopenhaueri „elu suurim armastus” oli aga temast 14 aastat noorem Berliini Riigiteatri lauljanna Caroline Richter (hiljem Medon, lk 129–132), nende lähem suhe kestis kümme aastat (1821–1831). Kõiki neid naissuhteid (ja samas ka filosoofi läbikäimist selliste vaimusuurustega nagu Goethe) analüüsib autor diskreetselt, ent teravapilguliselt.
Zimmeri raamat näitab paljudes aspektides Schopenhaueri filosoofia jätkuvat kaasaegsust. Muide, on sümboolne, et eesti autorite kogumikus „20. sajandi mõttevoolud” (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009) on…
-
Nagu raamatus viidatakse, on kaitseväes sellise raamatu tekkimist juba kaua kardetud ja ajakirjanduse taustaga nekrutitele südamele pandud, et ärgu nad kirjutagu. Ilma asjata. Hea kirjeldus on huvitav nii neile, kes käisid kunagi nõuka sõjaväes, praeguste noorsõdurite isadele, kui neile, kes on alles minemas Eesti Kaitseväkke. Ja heas kirjanduses ei õnnestu valetada nagunii, kui just ehk pisut kunstiliselt liialdada. Vajalikud reservatsioonid teeb aga mõistlik lugeja oma peas.…
-
„Ükski teema kirjanduses ei ole hea või halb,” märgib Llosa veel, justkui illustreerides salakavalat mõju, mida Lessingi lühike, aga dramaturgiliselt pingestatud tekst lugejale avaldab. „Vorm on see, mis muudab ühe loo isikupäraseks või triviaalseks, sügavaks või pealiskaudseks, keerukaks või lihtsaks, mis annab tegelastele tihedust, mitmemõttelisust ja tõepära või teeb nad elututeks karikatuurideks, nukunäitleja marionettideks.”
Omadustest, mida Llosa heale kirjanikule omistab, võiks „Vanaemade” puhul välja tuua selle, mis…
-
Suur narratiiv ja ähmased piirialad
Esiteks ikka see äraleierdatud fraas suurte narratiivide lõpust. Kas möödunud viisaastaku eesti romaaniloome kinnitab seda või lükkab ümber? Kõrvalepõikena: vähemalt mulle sümpaatselt igatseb noorema põlve kriitik Mihkel Kunnus suurt kirjandust ja seab lati kolmainsuse Musil-Mann-Kundera tasemele, koheldes küll ka mahukamate teostega uustulnukaid proosas, näiteks Olle Lauli „Kodutust” kui Suure Romaanikunsti lihvitud monoliitidest kaugele jäävat teost, mille leitmotiiv on antud juba „Võlumäes” („Minu…
-
Rõõm. Kitsas hele triip.
Kurbus. Lai tume triip.
Rõõm. Kitsas hele triip.
Triibuseelik.
Iseasi, millest need luuletused räägivad. See on ikka seesama maailm, „eluloo mõrkjas sete”, mis on tuttav juba Katre Ligi varasematest kogudest, nüüd vaid veidi rahunenumal ja küpsemal kujul. Katre Ligi kirjutab jätkuvalt iseendast ja igapäevaelust, võiks kõige lühemalt öelda. Ikka on argitoimetuste taustal looduspildid ja linnamaastikud, ikka on kusagil lapsed, nüüd juba suureks kasvanud. Ikka…
-
„Kogutud hetkede” luulemina võiks tõlgendada minevikku ihaldava eskapistina, kuigi kogu läbiva ajaliku-ajatu vastanduse foonil ei pruugi tema tänapäevasest taandumine väljendada tingimata romantilist mineviku idealiseerimist, kuivõrd hoopis igaviku suunas pööratud pilku. Olgu põhjenduseks toodud ka „Seletuskiri”: „(silmapiirilt kadumise asjus) / See aeg on nagu kitsaks jäänud kampsun, / kust vaikselt, aga vääramatult välja / on kasvand laps. / Kurb jah, sai teine päris armsaks kantud, / kuid…
-
Suve avali akende öödel, jaheda raamatuga padja all, siiski piineldes tuleva ajaloo palavikus, nägin taevas tähesadu. Aga unisest peast sõnad muundusid ning see, mis seal õhust särades sadas, ei olnud minevik, need polnud mingid lagunenud asteroidid või meteoriidid. Minu unenäos olid need kehastunud faktoiidid ehk sündmused, mis polegi eksisteerinud enne ilmnemist mõnes avalikult levitatud jutustuses, aga jutustatuna tunduvad nii usutavad, et neile leidub aina enam ja…
-
Tekst, mis alustab jutustust tulest ja mis saadab loodud maailma uuesti tulle, seob kokku niihästi igapäevatoimetustesse mattunud tavalise inimese kui ka kõrgemates sfäärides toimuva võitluse hea ja kurja vahel. „Langenud on suur riik Kaarma, kes oma kibeda viinaga jootnud kõiki rahvaid,” tõdeb romaani lõpuosas mõistuse ja elu mõtte kaotanud tegelane, kelle hullumeelsetes sõnades väljendub tõde. Väike külake Kaarma, kes eluõiguse saanud tänu viinakuradile, kaotab oma elu…
