Eesti proosa lõppenud aasta nägu jäävad kujundama eelkõige kahe romaanivõistluse tulemused, Tänapäeva oma veidi vähem, Eesti Kirjanike Liidu oma veidi rohkem. Kaante vahel on juba ilmunud hulk äramärgitud ja märkimatagi jäänud käsikirju. Just see ongi romaanivõistluse olulisim panus: tuua kodumaisesse proosasse hulk uusi nimesid ja nimetusi, millele võib ennustada tänulikku lugejaskonda.
Müütilise suure eesti romaani otsingud pole küll lõppenud, kuid et niisugune teos võrsub just tänu romaanivõistlusele,…
Pärast jõule lahkus meie hulgast geograaf, kultuuri- ja teadusloolane Vello Paatsi. Tema viimaseks töökohaks jäi Eesti Kirjandusmuuseum, kus ta töötas alates 2002. aastast, esmalt teaduri, aastast 2004 vanemteaduri ametikohal. Tema tulek kirjandusmuuseumi jätkas, ent avardas tunduvalt siin tehtavat tööd XIX sajandi eesti kultuuriloo uurimisel. Hariduselt geograafist (geograafiamagister 1993, väitekiri „Eestlase geograafiline silmaring ja geograafia õpetamise algus (kuni 1850. aastani)“), kutsumuselt teadlasest (PhD 2003, väitekiri „Eesti talurahva loodusteadusliku…
Kristel Mägedi „Mitteelamise kunsti“ autoripositsioon on ühest küljest äärmiselt eluehe, teisest sentimentaalne. Teist nii narratiivikesksest (või eepilise kallakuga) luuletajat, kes valdab samal ajal ökonoomset luulekeelt, tänapäeva eesti luules vaevalt leiab, v.a muidugi Jan Kaus. Õieti ongi Mägedi tekstid sisult ja meeleolult lähemal lühiproosale, kuid vorm nõuab raamatu liigitamist luulekoguks.
Raamatu 18 teksti pakuvad ranget stiili- ja sisuühtsust: see räägib väikeste inimeste muserdatud, rutiinsest ja perspektiivitust elust. Osalt…
Kulli tublidusest ja lihtsusest toituv kriitikuõhin annab asendamatu panuse kirjanduse leheveergudel kajastusse.
Teenekad ja väledama sulega kirjandusloolased kipuvad oma artikleid raamatuna üllitama ikka mõne tähtpäeva puhul. Iseenesest on ju ilus mõte kinkida kas siis endale või ka lähikondsetele oma juubeliks raamat, kus pidulikkuse või edevuse võõba all leidub ka midagi ajatumat ja kultuuriväärtuslikku. End „professionaalseks literaadiks“1 nimetanud Aivar Kull on nüüd juba teist korda tähistanud oma…
„Perekonnaalbum“ on väike võluv raamat, mida on raske käest ära panna. Üha uuesti ja uuesti tahaks seda üle sirvida, vaadata, imetleda, mõtiskleda. See on ühest küljest väga lihtne lugemine, kuid omamoodi ka petlik: kõik ei pruugi olla nii, nagu esialgu paistab.
Raamatu tagakaanel on luuletus, mis juhatab teose sisse: Kui kohtusid Sõna ja Suhe, / sündis selline Lugu. // Ehk aitab veeta Aega / Sinul, kes Luulet…
Jan Kausi 2015. aasta sügisel ilmunud jutustuse „Tõrv“ sünnihetke võib leida siitsamast Sirbi külgedelt. Kausi tunamullune artikkel Kamille Saabre maalinäitusest „Tutti frutti“ räägib muu hulgas ka sellest, kuidas Saabre õunamaal vallandas kirjaniku „senise elu kõige tugevama inspiratsioonipuhangu“. Jutustuseks, mille alg- ja lõpp-punktiks on Saabre maalitud poolik õun, on seesama „Tõrv“ ja ka Kausi artikkel kannab pealkirja „Mesi ja tõrv“ (14. XI 2014).
Kaus kirjutab Saabre õunamaalist: „Võib…
Võtsin Mihkel Kunnuse mõtteid kirjutusspordist siiani pigem humoorika mõttemänguna (Sirp, 13. III 2015). Ei oleks arvanud, et hakkan tõsimeeli ise ka kirjandust ja sporti kõrvutama. Aga näe, loominguline stipendium „Ela ja sära“ annab põhjust.
Kirjanduse sihtkapitali ettepanekutele ei ole mul etteheiteid, sest „Ela ja sära“ on saanud tõepoolest meie kirjanduse tipud. Paar korda tekkis küll saajate nimekirja vaadates kiusatus norida, kas „Ela ja sära“ on sihtkapitali aastapreemia…
Jim Ashilevi: „Homofoobid on juba ammu kaotanud, aga seesama hirm leiab pärast meie aja võitlusi veel küllaldaselt teisigi avaldumisvorme.“
Jim Ashilevit võib nimetada multitalendiks. Hinnatud lavastaja, näitleja ja dramaturg on samamoodi tunnustust pälvinud kirjanikuna. Ashilevi sulest on ilmunud mitu näidendit ja romaan „Ma olen elus olemise tunne“, mida paljud peavad eesti Y-kirjanduse tähtteoseks. Teine romaan „Kehade mets“ pälvis tänavu Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
August Georg Gailit (9. I 1891 – 5. XI 1960).Eesti Kirjandusmuuseum
Kristiina Hansen. Väike maja perifeerias. Segatehnika, 2012.Eesti Kunstimuuseum.
