Ilusatel inimestel olla lihtne elu. Tühjagi! Vähemalt mitte neil, kellest on saanud kurja saatuse tahtel mõne eesti kirjaniku novelli või romaani tegelane. Polnud kerge ei Heinsaare Arminil1 ega Mudlumi Elviiral,2 ei ole ka Helga Nõu värske teose „Nartsiss, meesteõgija“ kangelannal, ilusal Anna-Amanda-Amelia-Adela-Alinda-Agnesel (kutsugem teda edaspidi Nartsissiks). Tegelase kaotus on aga lugeja võit – igav juba ei hakka.
Romaanis „Nartsiss, meesteõgija“ on jutustatud ühe ebatavalise eestlanna värvikas elulugu, mis tulvil…
1.
Korralik arvustus peaks mõnedel andmetel sisaldama arvustatava teose sisu lühikest kokkuvõtet – muidugi sellist, kus on jäetud osavalt paljastamata süžee sõlmpunktid. Michel Houellebecqi teostest rääkides süveneb minus tunne, et sisu ümberjutustamine annab teose analüüsile juurde üsna vähe. Seda mitmel põhjusel.
Kõigepealt kipuvad Houellebecqi…
Kõik, kes on mereteed mööda Soome või Rootsi poolt Tallinnasse sõitnud, teavad, kuidas merest kerkib Euroopa rannik, sest jah, sealtpoolt tulles on see tõepoolest mandri-Euroopa rannik.
Koos rannikuga kerkib merest linn. Mitte Visby, mitte Lübeck, mitte Husum, mitte ka Danzig ehk Gdańsk,…
Eesti luulet ilmub soome keeles palju rohkem kui soome luulet eesti keeles.
„Väikekirjastaja annab välja Eesti parimat luulet soome keeles.“ Nõnda on pealkirjastanud oma arvustuse ajalehe Helsingin Sanomat kirjanduskriitik Jukka Koskelainen, pidades silmas kolme möödunud aastal ilmunud teost ja kaht kirjastust.1 Kirjastus Savukeidas, kes tegutseb ühtaegu Eestis ja Soomes, andis välja Kätlin Kaldmaa „Armastuse tähestiku“ („Rakkauden aakkoset“) ning Asko Künnapi „Su ööd on loetud“ („Yösi ovat luetut“).…
Praegu on parim aeg anda prosaistidele aega loominguga tegeleda. Suured lood on tulemas.
See lugu saab alguse ühest tugevast äratundmisest teisel pool maakera täiesti ootamatus paigas, Kariibi mere rannal, kus värvid on tugevad ja selged – sinine, sinine, kollane, kollane, roheline, roheline. Olin just sealsamas Nicaraguas lugenud Sirpa Kähköneni romaani „Graniitmees“ („Graniittimies“ 2014, eesti keelde tõlkimisel) ja lasknud raamatu tegelaste saatusel endasse settida.
Põlvkondade sosin
Kähköneni romaan räägib…
1.
Soome sild on meil juba ammune unistus. Sada aastat tagasi nimetas Tuglas seda „meie rahvusliku ärkamisaja kõige hellemaks unistuseks, hõbelõimeliseks pettepildiks, kuldkajaliseks tuleviku muusikaks“,1 viidates Koidulale, Eisenile ja Grenzsteinile, ja kinnitas siis: „Selle järele on veelgi palju muutunud. Ja jälle…
Triin Soometsa tekstid on mind varemgi raputanud. Kuigi sisimas teadsin juba ette, et nõnda juhtub ka tema uue luulekoguga „Hulgakesed“, ei osanud ma arvata, et kogen midagi nii võimast. Ei saa öelda, et „Hulgakesed“ oleks Soometsal midagi kategooriliselt teistsugust. Antud kogust võib autori kergelt ära tunda, kas või tema hääle järgi, mis selgesti läbi sõnahulga kostub. Kohati mõjub „Hulgakesed“ isegi eelmise luulekogu jätkuna. Võimas raputus oli…
Pille-Riin Larm tõstatab artiklis „Vaeslaps festivalil“ (Sirp 3. VI) olulise küsimuse uue „Eesti kirjanike leksikoni“ ja/või uue Eesti kirjandusloo vajalikkusest. Larmi osutusega saab vaid nõustuda, igati hea, et ta sellele puudujäägile tähelepanu juhib, olgugi et leksikoni osas ei tuleks vaadata mitte Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, vaid siis pigem Tartu ülikooli eesti kirjanduse õppetooli või Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele ja kultuuri akadeemilise üksuse suunas. Teabekeskuse olemuse eiramine pole…
Konverentsil „Elust elulooks, eluloost kultuurilooks“ esitleti Rutt Hinrikuse artiklikogumikku „Kahe vahel“. Kogumiku koostaja Marin Laak on Hinrikuse väljaandele kirjutanud põhjaliku, pieteeditundelise ja südamliku tunnustava eessõna. Arvustajal on raske sellele midagi võrdväärset lisada, eriti kui materjalide lugejaks ja läbiseedijaks pole mitte teine teadlane, vaid lihtsalt rumalavõitu, kuid teadmishimuline lugeja. Ometi intrigeeris mind kogumiku temaatika niivõrd, et usaldasin end seda tegema. Küsimused, mis puudutavad biograafiaid, mälestusi, elulugusid, kirjandust, nende igasuguseid…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Michel HouellebecqThierry Ehrmann / Flickr.com
Jaan Elken. Kajakas. Õli, lõuend, 1982. Eesti Kunstimuuseum.
Anneli Oppar. Looduse kroon. Aeg. Kroonid, söövitatud teras, hõbe, 2013.Piia Ruber
Eesti Draamateatri „Pilvede värvid“, lavastaja Mikk Mikiver, esietendus 8. IX 1983.Gunnar Vaidla
