Mulle on Lea Toominga korraldatud tõlkevõistlus meelt mööda – nagu igasugused missioonitundega algatused. Seoses tõlkevõistluse nõustamise ning hiljem selle žürii töös osalemisega tuli mulle meelde mu oma tudengipõlv erialal „eesti keel võõrkeelena“ Tartu ülikoolis. Nimelt sai minust luuletaja suuresti just tänu tõlkekursusele, mida juhendas Boriss Baljasnõi. Ta rõhutas, et tõlkija esimene oskus peab olema emakeele valdamine ja seejärel tõlkekeele tundmine. Analüüsisime originaali ja tõlkeid, et mõista paremini kirjandusliku…
Jüri Kolgi uut luuleraamatut süvenemata sirvides on esimene emotsioon „ta tegi seda jälle“. Pealtnäha on tegemist üpriski klassikalise Kolgiga: sadakond lehekülge pehmes köites, suurem osa tekste parasjagu just nii lühikesed, et neid mahuks ühele leheküljele suisa mitu (nõnda ei ole ometigi toimitud). Muudatusena torkab küll muidugi õige teravalt silma, et Jumalike Ilmutuste asemel on seekord kirjastajaks Eesti Keele Sihtasutus, mistap puudub Kolgi kogudele juba harjumuspäraseks saanud…
Sain hiljuti raamatu valmis. Vana sõber võttis sel puhul ühendust. Ütles, et lugemiseks küll sugugi aega ei ole, aga mulle soovib südamest õnne, kinnitas, et olen tema arvates väga tubli. Pihtis, et on küll püüdnud lugeda, et tal on juba mituteist kuud pooleli ühe teise autori teos, aga niipea kui ta selle kätte võtab, tuleb kohe kohutav uni peale.
Ausalt öeldes olen ma lugemisega seoses ise ka raskustega…
Aasta kirjanik Kai Aareleid: „Meelde jäävad just väikese ajaloo narratiivid, inimeste ja asjade lood, sest neis on värvi ja üksikasju.“
Vabariigi taastatud iseseisvuse 25. aastapäeva aegu peeti 19. ja 20. augustil Alatskivi vallas Rupsi külas Juhan ja Jakob Liivi muuseumis kirjandusfestival „Eesti kirjanik 2016“ alapealkirjaga „Omamüüt“. Suursündmusel esinesid Juhani Püttsepp, Martin Oja, Peeter Sauter, Urmas Vadi, Linda Kaljundi, Andrei Hvostov, Paavo Matsin, Kai Aareleid, Indrek…
On asju, milleks ei ole paremat ega halvemat aega, on üksnes nende oma aeg. Sellel aastal jõudis kätte Koguja raamatu uustõlke ilmumise aeg. See kaunis köites pealtnäha õhuke, ent sisult kaalukas ning kohati kole aus teos on jõudnud seekord lugejani Vello Salo ja Jaan Kaplinski tõlkes ning koos nende kommentaaridega. Tähelepanuväärne on sealjuures nii teos ise kui ka selle uus tõlge eesti keelde.
Täpselt kümme aastat tagasi ilmus Vello Salo sulest…
Jacques Tornay, „Verbide õitseaegu“
Šveitsi luuletaja Jacques Tornay (sündinud 1950) luulekogu „Verbide õitseaegu“ on üpris mahukas, sisaldades ligi 100 lehekülge luuletusi, lisaks saatesõna. Oma võlusid näitab see siiski kohe esimesel sirvimisel ning sobib seega ühtaegu nii lugejale, kes kergesti püsi ei leia, kui ka sellele, kes soovib süüvida.
See on üks viimase aja kummalisemaid luulekogusid. Teos tekitab kujutluse tasasest omaette nohisevast professorist, sisendab oma…
Kirjandusfestivalide korraldajad räägivad oma põhimõtetest ning tõdevad, et vaja oleks ajakirjanduslikku kõrvalpilku nagu suurematel muusikafestivalidel.
Sofi Oksanen on oma värskes romaanis „Norma“ hüljanud mineviku Eesti ja pöördunud tänapäeva Soome. Raamatus põimuvad kriminaallugu ja sünge perekonnadraama, ruumi jagub nii sotsiaalkriitikale kui maagiale. Tulemuseks on teos, mis mõjub uue ja ootamatuna, ent on samal ajal ikkagi äratuntavalt oksanenlik.
„Norma“ lähtepunktiks on muinasjutt Rapuntslist.1 Sarnaselt vendade Grimmide kangelannaga on Oksaneni romaani nimitegelast õnnistatud ja neetud ebatavaliselt kiire juuksekasvuga. Ühtlasi on Norma kiharad ülitundlikud ja reageerivad…
Homme, 13. augustil peetakse taas Võtikvere raamatuküla. Millisele teemale peol seekord tähelepanu pööratakse ja kes on esinejad?
Seekord võtame vaatluse alla mäluteema. Küsime, kas kirjandus võib toimida teraapiana, terapeudina, lohutajana, sümboolse emana ja isana, aja ja ajastu mõtestajana, uue teadvuse loojana. Vaatleme koos eri valdkondade ekspertidega, kuidas me kirjandusteostes oma elu sõnastame, milliseid metafoore kasutame: nii loome ju ka seda kultuuriruumi, kus me oma igapäevast elu…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.