Toeta

Kirjandus

  • Meie mõlema Kallas
    Silja Vuorikurul oli Aino Kalda elu ja loomingut uurides kasutada materjal, mis oli suures osas tollal avaldamata või tundmatu. Silja Vuorikuru ja Kai Aareleid
    Ott Kangur / TIXE

    Meie mõlema Kallas

    Kirjandusteadlane Silja Vuorikuru tõdeb, et Soome kirjandusteadusest ja kirjandusloost võib leida hoopis teistsuguse Aino Kalda kui Eesti omast, ning rõhutab tema kohta Soome ja Eesti kirjanikuna.

    Kai Aareleid
    7 minutit

  • Margus Karu (11. IX 1984 – 5. VI 2017)

    Margus Karu ei olnud kirjanik, vaid põlvkonna hääl.
    Seda häält jäi temast järele vaid mõnisada lehekülge, kaugelt liiga vähe, et anda edasi tema suurust inimesena. Margus ise ennast kirjanikuks ei pidanud. Ta ei pidanudki end õieti kellekski. Ta oli inimene, kes kahtles kõiges, kõige rohkem ilmselt iseendas. Rohkem kui keegi teine, keda elus kohanud olen, pani ta mind tundma, et miski pole nii nagu pealtnäha paistab. Et…
    2 minutit

  • Olge mõnusad ja kinnitage turvavöö

    ehk Kirjanduslikud visiitkaardid

    Lauanurgal on üks raamatukuhjake, millele on esimese hooga raske ühist nimetajat leida. Poes neid raamatuid ei müüda, v.a üks. Neid saab tasuta. Kuna neis festivali-, kinke- ja maineraamatutes, antoloogiates, aga ka ajakirjades esitletakse eesti kirjandust, võib öelda, et tegu kirjanduslike visiitkaartidega.
    Selle paki põhi on ingliskeelse ajakirja Estonian Literary Magazine numbrid (ELM, ilmub alates 1995. aastast kaks korda aastas1), millest viimased kolm on tulnud…
    Pille-Riin Larm
    4 minutit

  • Sõbrad ja konkurendid

    Soome 100. aastapäeva programm säras Eesti kirjandusfestivalidel.

    Maikuu kirjandusfestivalidel „Prima vista“ Tartus ja „HeadRead“ Tallinnas esines soome kirjanikke erakordselt hulgaliselt – kokku 18 autorit. Festivalide soome kavad on 25 aastat Eestis tegutsenud Soome instituudi ning Eesti kirjandusfestivalide pikaajalise ning viljaka koostöö tulemus. Tänu Soome juubeliaasta programmile tutvuti sealse kultuuri- ja kirjanduseluga mitmest vaatevinklist, alates iseseisvumisest kuni tänapäevani, ning tutvuti värskelt eesti keeles ilmunud kirjandusega, aga mitte…
    Heidi Iivari
    7 minutit
  • ,

    Argitraagika X – Tõe kriteerium

    1993. aasta novembris toimus Colorados esimene maailma suurima vabavõitluse organisatsiooni UFC (Ultimate Fighting Championship) üritus. Toona mõeldi vist, et tehakse kindlaks, milline võitluskunst on parim, ja siis saab eluga edasi minna. Kui tänapäeval on sportliku vabavõitluse reeglid väga põhjalikud, siis esimesel üritusel oli keelatud ainult kaks äärmiselt ebasportlikku tegu: hammustamine ja sõrmede toppimine vastase silma. Karistuseks oli rahatrahv (trahvisumma oli tunduvalt väiksem kui võidufond). Matš kestis nokaudi…
    Jüri Kolk
    3 minutit

  • Karl Muru 1. I 1927 – 30. V 2017

    Nukral meelel teatame, et lahkunud on teenekas kirjandusteadlane ja kriitik, vana kooli pedagoog, Tartu ülikooli emeriitprofessor Karl Muru. Veel aasta hakul, 8. jaanuaril peeti Elva gümnaasiumis tähtpäevakonverentsi „Elva luuletark: Karl Muru 90“. Meenutati metoodilist koolmeistrit ning eesti luule parimat tundjat – kuid nüüd juba vakatame.
    Karl Muru oli meie emakeelse luule süvauurija, suurantoloogia „Sõnarine“ koostaja. Ta rakendas järjekindlalt lähilugevat meetodit, kuid tegi seda kontekstisidusalt ja võrdlevalt. Tema käsitlused…
    2 minutit

  • Tõlkemeistrite 141 selli

    Noored tõlkehuvilised said Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni ilukirjandusliku tõlke võistlusel ennast proovile panna, aga ka väikese väljaõppe.

    Rõõm on tõdeda, et ilukirjanduse tõlkijate järelkasvu koolitamist ei ole jäetud juhuse ja kahe kõrgkooli hooleks, vaid seda tehakse aina laiemalt ja järjepidevamalt. Hiljuti oli Sirbiski juttu Elva gümnaasiumi iga-aastasest üleriigilisest gümnasistide ilukirjandusliku tõlke võistlusest.1 Samuti korraldab gümnaasiumiõpilastele ja tudengitele tõlkevõistlusi…
    Pille-Riin Larm
    5 minutit

  • Kuusesõit

    Kui võtta algatuseks Agu Tammeveski „Mööduvate päevade soolane ja magus“ mõne lausega kokku, seob raamatu seitset juttu inimese kulg igatsuse ja ootuse varjus. Seejuures ei vii loogiline eneseanalüüs neid nende tegelike soovide ja unistuste täitumisele lähemale. Millised need täpsemalt on, seda ei saagi sõnastada. Arukas toimlemine ja jutustuste süžeeline tegevus on Tammeveski lugudes alati millegi eelmäng, taust. Ikka seistakse millegi lävepakul, olgu selleks armumine või loobumine,…
    Mait Vaik
    6 minutit

  • Raudami piiritu fantaasialend

    Margit Lillemets

    Realistlikul kirjandusel, olgu selleks vildelik külarealism või hoopis argiselt aus ja naturalistlik linnakeskne tänapäeva kirjandus, on eesti kirjandusloos kahtlemata kaalukas roll. Sellise kirjanduse kaudu saab lugeja teada, milline eluolu parasjagu on või oli möödunud aegadel, missugune inimeste meelelaad, millised hirmud ja unistused. Kõik see avardab kahtlemata maailmapilti. Ent milleks meile ilukirjandus, kui see ei erine päris elust?
    Kirjandusliku maailma mõõtmed ja võimalused on otsatud. Raamat…
    4 minutit
  • Sikud ja lambad
    Eesti jooksja Tiidrek Nurme teeb Keenias trenni koos sealsete jooksjatega. Ühtlasi aitab ta keenialasi Euroopasse võistlustele. Viimase Tartu maratoni võitis Nurme treeningukaaslane Ibrahim Mukunga Wachira, kes püstitas sokkide väel rajarekordi.
    Margus Ansu / Postimees / Scanpix
    ,

    Sikud ja lambad

    Inimlikud lood kodakondsusest tõstatavad küsimuse, kas inimesel peaks olema mitu moraali.

    Peeter Sauter
    7 minutit
Sirp