Toeta

Kirjandus

  • Soomes jagati juubeliaasta Finlandia kirjandusauhindu
    Finlandia auhinnale kandideerivaid raamatuid ei ole võimalik mitte märgata. Pildil väljapanek Helsingi Akadeemilises Raamatukaupluses.
    Kaidi Urmet

    Soomes jagati juubeliaasta Finlandia kirjandusauhindu

    Ilukirjanduse Finlandia võitja Juha Hurme on tahtnud teha ammendava kultuuriajaloo, kuna teda häirib uusrumalus ja koos sellega vajadus valetada asjad lihtsamaks.

    Piret Saluri
    6 minutit
  • Ööluule variatsioonid ja aurupunk
    Pildil Rube Goldbergi leiutatud automaatne salvrätt (1931).
    Wikimedia Commons

    Ööluule variatsioonid ja aurupunk

    Lauri Kaldoja luulekogu „Vessel“ meenutab Rube Goldbergi doominoefektil töötavat masinat, kus üks ese annab impulsi järgmisele, kuni pikk jada jõuab lõpuks välja kas mitte kuhugi või triviaalsuseni.

    Sirel Heinloo
    3 minutit

  • Soome 100 / Suomi 100

    Soome 100
    Ma mäletan maad, mis küll ilus, kuid kaugel.
    Raugete randade taga.
    Meremõnu ja meelemõru taga,
    piiride, piirivalvajate ja piirituseveo taga.
    Naer näos, näts käes, pisaratilgake laugel.
    Ma mäletan maad ja inimesi.
    Sõpru ja savupäid, rahaahneid ja liigagi lahkeid,
    lurjuseid, luuletajaid ja jah, lihtsalt häid.
    Mäletan aegu, mil Soome ei saanud,
    Soome ent ikkagi kuidagi sai.
    Sai hakkama, sai suuremaks ja sisukamaks.
    Me mõlemad saime ka isukamaks.
    Mäletan Juice Leskist ja Viktor Kalborreki,
    Nasse-setät ja Aku Ankkat,
    Koivistot, Ahtisaarit ja…
    Karl Martin Sinijärv
    1 minut

  • Leelo Tungla biit

    Üks vana mees ütles hiljuti, et romaane ta loeb, aga luulet hinnata ei oska. Et on vaid kaks luuletajat, kelle tekste loeb ja naudib. No teadagi – Puškini suutsin ise ära arvata. Teine oli Lermontov. Mõlemad riimluule esindajad. Mõtlesin teda kuulates, kui palju head vabavärssi ma tean, kui häid tekste, millest ta ilma jääb. Imestasin hiljuti, kuidas Ellen Niidul on 1980ndatest nii palju häid vabavärsis luuletusi lisaks…
    Andrus Kasemaa
    2 minutit
  • Mis saab siis, kui halastus on lõppenud?

    Mis saab siis, kui halastus on lõppenud?

    Sirpa Kähkönen ja Antti Tuuri jutustavad inimestest, keda juhib halastus ja tahtmine maailma paremaks teha, aga kes satuvad sinna, kus halastus on otsa saanud.

    Rauno Alliksaar
    5 minutit
  • Pesuehtne mittekohtumine
    Riikka Pelo (1972) sai romaani „Meie igapäevane elu“ eest 2013. aastal Finlandia kirjandusauhinna.
    Liisa Takala / TEOS

    Pesuehtne mittekohtumine

    Riikka Pelo romaan „Meie igapäevane elu“ on oma loomult reekviem Marina Tsvetajeva mälestuseks: lugu luhtunud lootustest, enesepettusest ja hingepiinast.

    Boris Veizenen
    4 minutit
  • Kirjanik, kes ei ole oma raamatutesse armunud
    Mika Keränen oma foto „Kohal“ juures. Foto juurde on kirjutatud: „Kolile ronimine võtab alati võhmale, väsimus sunnib puhkama ja kohalejõudmise tunne on võimas.“ Ülal Ann-Leena Milleri foto „Rannailm Soome moodi“
    Pille-Riin Larm

    Kirjanik, kes ei ole oma raamatutesse armunud

    Mika Keränen: „Soome ja eesti keel on mulle nagu jalgpallurile parem ja vasak jalg. Tugevam on mul parem jalg, aga skoorinud olen rohkem vasaku jalaga.“

    Pille-Riin Larm
    6 minutit
  • Lindgreniaana
    Astrid Lindgren oma poja Lassega 1930. aastal. Traumaatilise lapsest lahutatuse tõttu tema esimestel eluaastatel jäi Lindgren eluks ajaks intensiivselt lapsepõlve ja lapsolemise temaatika külge kinni.
    Erakogu/Saltkråkan

    Lindgreniaana

    „Päev nagu elu“ on professionaalne ohtra fotomaterjaliga varustatud elulugu, kuid üldpilt sellest on paraku lahja.

    Made Luiga
    5 minutit
  • Lihtsa elu hiiundus

    Lihtsa elu hiiundus

    „Eesti luulel on Soomes pidu,“ on tõdenud Heidi Iivari. Samal ajal esineb Eestis soome luule nullaastaid, kuigi põhjanaabrite muud kirjandust tõlgitakse usinalt.1 Tänavu on läinud hästi: soome luule tõlkeid (ja algupärandeid) leiab festivali „Hullunud Tartu“ aasta alguses ilmunud kogumikus „Pilt ja…
    Pille-Riin Larm
    3 minutit

  • Võhma justkui on!

    Debütantide proosal on head ajad ja ilmselt ainult paremaks läheb, luules on prognoosimatust ja rohkem ruumi üllatustele.

    1990. aastast annab Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond 23. novembril, mis on Betti Alveri sünniaastapäev, välja kirjandusauhinda tunnustamaks esileküündivaimat aasta jooksul ilmunud debüütteoste seast. Auhinna statuudi järgi ei võeta kaalumisele laste- ja noortekirjandust, mälestusi ja esseistikat ning möödunud aastal otsustas EKLi Tartu osakonna juhatus välja jätta ka näidendid…
    Helena Läks
    3 minutit
Sirp