Toeta

Kirjandus

  • Sigimissunduse keerises

    Lapsesaamise paine, mis iseloomustab 1930ndate Prantsusmaa ühiskonda Hélène Grémilloni teoses, on praegu Eestis sama suur.

    „Ühel päeval sain kirja, pika, saatja aadressita kirja. See oli omaette sündmus, sest ma pole oma elu jooksul saanud just palju kirju“ (lk 11). Noore naise Camille’ postkasti sellise ootamatu ja salapärase saadetise ilmumisega algab 1977. aastal Poitiers’s sündinud prantsuse kirjaniku Hélène Grémilloni debüütromaan „Usaldusalune“ („Le confident“, 2010). Nii…
    Triinu Avans
    9 minutit

  • Tuletorni luuleraamatukogu

    India luuletaja Sudeep Sen väldib muljeplahvatusi ja laseb luulel lihtsalt voolata.

    Tahaks omada maailmaluuleraamatu­kogu, kus leiduks teoseid Bahamast Kuriilideni. See raamatukogu võiks olla vanas mahajäetud tuletornis, Norra fjordides, vaatega ookeanile. Ma ei astuks vist oma luuleraamatukogust iialgi välja. Aina saadetakse uusi eksemplare. See oleks nauding. Vahel käiks võib-olla mägesid vaatamas.
    On muidugi tore, et luulet tõlgitakse. Hindan kõrgelt Hendrik Lindepuu Poola-suunalist tegevust. Soovin, et ta ei…
    Andrus Kasemaa
    3 minutit

  • Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kandidaadid

    Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna žürii koosseisus Hanna Linda Korp, Pille-Riin Larm, Brita Melts, Indrek Mesikepp ja Kajar Pruul valis auhinnale kandideerima järgmised arvustused.
    Alvar Loog, „Vari on huvitavam kui valgus“ (Rein Raua luulekogu „Unelindude rasked saapad“, Looming 2017, nr 2),
    Ulrike Plath, „Klaasveranda ilma klaasita. Kolm võimalust mõista mõisakultuuri 21. sajandil“ (Tõnu Õnnepalu poeem „Klaasveranda“, Vikerkaar 2017, nr 1-2),
    Joosep Susi, „Märkmeid Aare Pilve luulest“ (Aare Pilve luulekogu „Kui vihm…
    1 minut
  • Kreutzmatsini uus seiklus
    Paavo Matsin Prahas Louvre’i kohvikus, kus on alati palju kirjanikke käinud.
    Erakogu

    Kreutzmatsini uus seiklus

    Paavo Matsin: „Olen võib-olla esimest korda oma loomingus üritanud olla sotsiaalne.“

    Pille-Riin Larm
    3 minutit
  • Argitraagika XIII – Vargamäe Hamleti probleem
    Sarah Bernhardt Hamletina 1899. aastal.
    Wikimedia Commons
    ,

    Argitraagika XIII – Vargamäe Hamleti probleem

    Taani printsi Hamleti suur mure oli – ehkki meie, kes me teame loo lõppu, ei mõista teda alati – kindlusetus, kas tema pea sisemuses kostvad kahtlustavad sosinad, mis heitsid halba varju tema auväärt onule, on ikkagi õigustatud. Ta ei saanud olla kindel,…
    Jüri Kolk
    4 minutit
  • Humanitaarentsüklopedisti kirjanduslik mäng
    Lauamängu „Kell ja haamer“ („Glocke und Hammer“) leiutas Viini kunstikaupmees Heinrich Friedrich Müller. Mäng levis XIX sajandi keskpaigas laialt kogu Euroopas.
    exklusiv-boutique.de

    Humanitaarentsüklopedisti kirjanduslik mäng

    Vabalt võib olla, et Rein Raua ja kirjanduse seos on midagi sellesarnast nagu Roomet Jakapil laulmisega või Leo Luksil huumorimeelega.

    Mihkel Kunnus
    4 minutit
  • Üks pilt

    Üks pilt

    Tartu Raadi kalmistul sigines oktoobri lõpus saksa filosoofi ja Tartu ülikooli kunagise professori Gustav Teichmülleri (1832–1888) hauale roosa aju. Selle tõid sinna noored lätlased, kes olid rekonstrueerinud projekti „Mehaaniline Veidenbaums“ käigus Teichmülleri matusetalituse. Akadeemilis-etenduslik projekt, milles osalevad nii filosoofid kui ka…
    1 minut

  • Kohaliku väärtusega lapsepõlvekangastus

    Kõik ergumad mälestused, mille nimel on Erni Kask romaaniks nimetatud teose kirjutamise ette võtnud, piirduvad tavaliste hetkedega.

    Erni Kase debüütromaan „Leikude“ ei paku mingit mängu toponüümide ümberütlemisega ega tegelaste pärisnimede varjamisega. Täiesti olemas Leikude küla asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas, mõni kilomeeter vallakeskusest ja paarkümmend kilomeetrit Rakverest (ja üldse mitte kaugel sootuks teistmoodi jäädvustatud sealse piirkonna paigast, Kaja Kannu Pardimäest1). 2017. aasta 1. jaanuari…
    Brita Melts
    5 minutit
  • Vastutus ja õigus
    Vahur Afanasjev arvab, et kui meil majandus samamoodi edasi areneb ja rikkust jätkub, siis Peipsiveere külad käsmustuvad.
    Pille-Riin Larm

    Vastutus ja õigus

    Vahur Afanasjev: „Kõige vähem tahan osutuda eestivenelaste eestkõnelejaks. Eestivenelased saavad ise ka enda eest seistud.“

    Pille-Riin Larm
    8 minutit
  • Batüskaafiga Euroopasse
    Batüskaaf on iseliikuv aparaat meresügavuste uurimiseks. Andrei Ivanovi romaanis saab sellest sümbol, millega uuritakse idaeurooplaste hingesügavusi. Pildil USA mereväe batüskaaf Trieste enne laskumist Mariaani süvikusse 23. I 1960.
    Wikimedia Commons

    Batüskaafiga Euroopasse

    Kõik Andrei Ivanovi teosed annavad edasi idaeurooplaste tunnet, et ollakse teine.

    Anneli Mihkelev
    5 minutit
Sirp