Soome 100
Ma mäletan maad, mis küll ilus, kuid kaugel.
Raugete randade taga.
Meremõnu ja meelemõru taga,
piiride, piirivalvajate ja piirituseveo taga.
Naer näos, näts käes, pisaratilgake laugel.
Ma mäletan maad ja inimesi.
Sõpru ja savupäid, rahaahneid ja liigagi lahkeid,
lurjuseid, luuletajaid ja jah, lihtsalt häid.
Mäletan aegu, mil Soome ei saanud,
Soome ent ikkagi kuidagi sai.
Sai hakkama, sai suuremaks ja sisukamaks.
Me mõlemad saime ka isukamaks.
Mäletan Juice Leskist ja Viktor Kalborreki,
Nasse-setät ja Aku Ankkat,
Koivistot, Ahtisaarit ja…
Üks vana mees ütles hiljuti, et romaane ta loeb, aga luulet hinnata ei oska. Et on vaid kaks luuletajat, kelle tekste loeb ja naudib. No teadagi – Puškini suutsin ise ära arvata. Teine oli Lermontov. Mõlemad riimluule esindajad. Mõtlesin teda kuulates, kui palju head vabavärssi ma tean, kui häid tekste, millest ta ilma jääb. Imestasin hiljuti, kuidas Ellen Niidul on 1980ndatest nii palju häid vabavärsis luuletusi lisaks…
Sirpa Kähkönen ja Antti Tuuri jutustavad inimestest, keda juhib halastus ja tahtmine maailma paremaks teha, aga kes satuvad sinna, kus halastus on otsa saanud.
Riikka Pelo romaan „Meie igapäevane elu“ on oma loomult reekviem Marina Tsvetajeva mälestuseks: lugu luhtunud lootustest, enesepettusest ja hingepiinast.
Mika Keränen oma foto „Kohal“ juures. Foto juurde on kirjutatud: „Kolile ronimine võtab alati võhmale, väsimus sunnib puhkama ja kohalejõudmise tunne on võimas.“ Ülal Ann-Leena Milleri foto „Rannailm Soome moodi“
Mika Keränen: „Soome ja eesti keel on mulle nagu jalgpallurile parem ja vasak jalg. Tugevam on mul parem jalg, aga skoorinud olen rohkem vasaku jalaga.“
Astrid Lindgren oma poja Lassega 1930. aastal. Traumaatilise lapsest lahutatuse tõttu tema esimestel eluaastatel jäi Lindgren eluks ajaks intensiivselt lapsepõlve ja lapsolemise temaatika külge kinni.
„Eesti luulel on Soomes pidu,“ on tõdenud Heidi Iivari. Samal ajal esineb Eestis soome luule nullaastaid, kuigi põhjanaabrite muud kirjandust tõlgitakse usinalt.1 Tänavu on läinud hästi: soome luule tõlkeid (ja algupärandeid) leiab festivali „Hullunud Tartu“ aasta alguses ilmunud kogumikus „Pilt ja…
Debütantide proosal on head ajad ja ilmselt ainult paremaks läheb, luules on prognoosimatust ja rohkem ruumi üllatustele.
1990. aastast annab Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond 23. novembril, mis on Betti Alveri sünniaastapäev, välja kirjandusauhinda tunnustamaks esileküündivaimat aasta jooksul ilmunud debüütteoste seast. Auhinna statuudi järgi ei võeta kaalumisele laste- ja noortekirjandust, mälestusi ja esseistikat ning möödunud aastal otsustas EKLi Tartu osakonna juhatus välja jätta ka näidendid…
Lapsesaamise paine, mis iseloomustab 1930ndate Prantsusmaa ühiskonda Hélène Grémilloni teoses, on praegu Eestis sama suur.
„Ühel päeval sain kirja, pika, saatja aadressita kirja. See oli omaette sündmus, sest ma pole oma elu jooksul saanud just palju kirju“ (lk 11). Noore naise Camille’ postkasti sellise ootamatu ja salapärase saadetise ilmumisega algab 1977. aastal Poitiers’s sündinud prantsuse kirjaniku Hélène Grémilloni debüütromaan „Usaldusalune“ („Le confident“, 2010). Nii…
India luuletaja Sudeep Sen väldib muljeplahvatusi ja laseb luulel lihtsalt voolata.
Tahaks omada maailmaluuleraamatukogu, kus leiduks teoseid Bahamast Kuriilideni. See raamatukogu võiks olla vanas mahajäetud tuletornis, Norra fjordides, vaatega ookeanile. Ma ei astuks vist oma luuleraamatukogust iialgi välja. Aina saadetakse uusi eksemplare. See oleks nauding. Vahel käiks võib-olla mägesid vaatamas.
On muidugi tore, et luulet tõlgitakse. Hindan kõrgelt Hendrik Lindepuu Poola-suunalist tegevust. Soovin, et ta ei…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Riikka Pelo (1972) sai romaani „Meie igapäevane elu“ eest 2013. aastal Finlandia kirjandusauhinna.Liisa Takala / TEOS
Mika Keränen oma foto „Kohal“ juures. Foto juurde on kirjutatud: „Kolile ronimine võtab alati võhmale, väsimus sunnib puhkama ja kohalejõudmise tunne on võimas.“ Ülal Ann-Leena Milleri foto „Rannailm Soome moodi“Pille-Riin Larm
Astrid Lindgren oma poja Lassega 1930. aastal. Traumaatilise lapsest lahutatuse tõttu tema esimestel eluaastatel jäi Lindgren eluks ajaks intensiivselt lapsepõlve ja lapsolemise temaatika külge kinni.Erakogu/Saltkråkan
