Toeta

Kirjandus

  • Tartu esiprõmmija teada
    „TarSlämmi“ hooaja võitjaks tuli Silver Sepp.
    Ruudu Rahumaru

    Tartu esiprõmmija teada

    „TarSlämmi“ hooaja võitjaks tuli Silver Sepp.

    Pille-Riin Larm
    3 minutit
  • „Ainus võimalus on lasta katastroofil juhtuda“
    Daniel Galera romaan „Verest nõretav habe“ näitab nii Brasiilia ühiskonna päikese- kui ka varjupoolt.
    Daniel Galera / Wikimedia Commons

    „Ainus võimalus on lasta katastroofil juhtuda“

    Kirjanduse ja üldse kunsti ülesanne on siseneda elu nurgatagustesse, mida oleks teiste vahenditega raske avameelselt käsitleda.

    Mele Pesti
    10 minutit
  • Süümemõnu – Ma olen su koduga tuttav
    Leidub kortereid ja hurtsikuid, kus on aastaid elatud väiksematki remonti tegemata. Vanemuise teatri lavastus „Sööbik ja Pisik“.
    Juri Seredenko / Vanemuine
    ,

    Süümemõnu – Ma olen su koduga tuttav

    Kinnisvarakuulutused annavad ainulaadse võimaluse näha, kuidas inimesed elavad.

    Vahur Afanasjev
    4 minutit

  • Mõistujutud eksootilises värvingus

    Triin Soometsa peetakse eesti kirjanduses üheks sõnatundlikumaks luuletajaks. „Sõnatundlikkus“ on sobiv märksõna ka Soometsa proosa puhul. Kui aga „Hea ja kurja juttude“ (2015) sihtgrupp oli lapsed, siis „Targa ja rumala jutud“ on suurematele lugejatele.
    „Targa ja rumala juttudes“ on muinas- ja mõistujutulaadsed lood nagu varasemaski kogus. Neis ei ole küll palju traditsioonilisi muinasjutu elemente: lood ei lõpe laadis „kui nad veel surnud ei ole, siis elavad nad…
    Annika Heinsalu
    2 minutit

  • Asutati Ene Mihkelsoni Selts

    12. mail asutati Tartus MTÜ Ene Mihkelsoni Selts. Seltsi eesmärk on kirjanik Ene Mihkelsoni vaimse pärandi ning tema ideede ja väärtuste elavana hoidmine ja edasikandmine.
    Selts soovib koostöös Tartu kultuurkapitaliga hakata välja andma stipendiumi kirjandusuurijatele, aga ka õpetajatele, kes tutvustavad Ene Mihkelsoni loomingut. Selleks luuakse Tartu kultuurkapitali juurde Ene Mihkelsoni fond. Sõnavõttudega esinesid Marju Lauristin, Viivi Luik, Aija Sakova, Eneken Laanes ja Maimu Berg: kõneleti tõest ja…
    Pille-Riin Larm
    1 minut

  • Emad kirjanduses ja kirjanduslikud emad

    Ühiskond, kus on esindatud ka naiste kogemused ja arvamused, on rikkam ühiskond.

    Virginia Woolf on essees „Oma tuba“ (1929) kirjutanud, et „kui oleme naised, mõtleme tagasi ikka oma emade kaudu“.1 Mida tähendab tagasimõtlemine ja kuidas teha seda emade kaudu? Woolf ei pea silmas bioloogilisi emasid, vaid pigem ühelt naiskirjanikult teisele edasiantavat traditsiooni. Samast asjast räägib prantsuse kirjanik Hélène Cixous’ teos „Hyperrêve“ ehk „Hüperuni(stus)“ (2006). Romaani jutustaja…
    Eret Talviste
    7 minutit
  • Argitraagika XVI ‑ Memme vaev
    Kiita võiks inimest selle eest, kes ta on ja mida ta teeb, mitte selle eest, kui hästi ta vastab kellegi ideaalile. Kaader Sulev Nõmmiku filmist „Noor pensionär“ (1972): koduõpetajakandidaat (Ervin Abel), ema-lendur (Lia Laats) ja tema tütar (Marika Samussenko).
    ,

    Argitraagika XVI ‑ Memme vaev

    Emadepäeva retoorika kinnitab rollimudeli emadele jala külge nagu pommi vangi omale.

    3 minutit
  • Võitis vedelemine
    Juhan Liivi luuleauhinna vastne laureaat Andrus Kasemaa paneb tavakohaselt võiduluuletuse Liivi muuseumi rehetoas oma käega raamatusse kirja.
    Erakogu

    Võitis vedelemine

    Juhan Liivi 40. luuleauhinna laureaat on aeglane luuletaja ja aeglase elu eestkõneleja Andrus Kasemaa.

    Mart Velsker
    4 minutit
  • Imelihtne tulevik
    Ökoloogiline kooslus ei hõlma üksnes inimesi, vaid lugematut hulka teisi olendeid, kes elavad meie kõrval, meie ümber, meie jalge all, meie pea kohal ja isegi meie sees. Muidugi pole need olendid Eesti Vabariigi kodanikud.
    Piia Ruber
    ,

    Imelihtne tulevik

    Kaheksa kannaga manifest

    Hasso Krull
    8 minutit

  • Elulugude nõudlik lumm

    Kogumiku „Minu elu ja armastus“ lugeja ees avaneb ajaloo suur pilt kui kogemuste panoraam, kus oma roll on nii sihikindlatel valikutel kui ka kokkusattumustel.

    „Ka Eesti Vabariigi lugu võib kujutleda eestlaste elulugude keti, sõrestiku või mosaiigina.“ Nii kirjutavad Eesti Vabariigi juubeliks ilmunud kaheköitelise elulookogumiku „Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood“ saatesõnas raamatu koostajad Rutt Hinrikus ja Tiina Ann Kirss (lk 10).
    Teose puhul on kahtlemata tegu kauni…
    Leena Kurvet-Käosaar
    9 minutit
Sirp