Toeta

Kirjandus

  • Üks festival – Kes loeb?
    ,

    Üks festival – Kes loeb?

    „Eesti kirjaniku“ festivali kannab hirm olla normaalne.

    Pille-Riin Larm
    4 minutit

  • Luulet

    Näib, et on igavene, lõppematu häda
    ka siis, kui miski pole liiga mäda.
    Vist on see lihtne lakkamatu Eesti.
    A kesse teda meie eest nüüd teekski.
    Ah et on häda. Igioma. Katkematu.
    Kui mitte päris-, siis vast pisipatu
    võiks omaks võtta vast ka enda seest,
    kuid seda segab väike vaene Eest-
    i.
    Loom koiduvalgel kisendab!
    Hunt, põder, metskits ägavad,
    rott, mäger, kobras, säga, nad
    on üks, mis meile sisendab:
    mets härmatises surnuvaik
    ja suvi imetabane.
    Nüüd tagane ja ole vait.
    Sa, tänane…
    Karl Martin Sinijärv
    1 minut
  • Kuidas läheb läti raamatul?
    Läti esinemisele Londoni raamatumessil eelnes aktiivne veebikampaania. Selle üks osa oli Anete Konste ja Reinis Pētersonsi koomiksisari „I. elu“ („The Life of I.“) introvertsest läti kirjanikust. Sari anti messi ajaks välja ka raamatuna.
    Latvian Literature / Facebook

    Kuidas läheb läti raamatul?

    Väga menukas on Läti raamatupoodides ajalooromaanide sari, kuid sealne lugeja näib siiski eelistavat ennekõike praktilise suunitlusega teoseid.

    Hannes Korjus
    5 minutit
  • „Unistus tervest, ilusast rahvast“
    Kārlis Ulmanis oli aastatel 1936–1940 Läti Vabariigi president. Tema nimetamisel kasutati epiteete Juht, Suur Külvaja, Topeltgeenius, Läti Esimene Kodanik ja Maa Kohtumõistja.
    www.lvportals.lv / www.krustaskola.lv

    „Unistus tervest, ilusast rahvast“

    Muinasjutt tüdrukust, kes pääseb sundsteriliseerimisest ja võib osutuda eugeenikute silmis väärtuslikuks kodanikuks

    Pille-Riin Larm
    4 minutit
  • Pigem kohv kui piim
    Nora Ikstena (keskel) koos „Emapiima“ tõlkijate Contra ja Ilze Tālbergaga Tartus 8. mail 2018
    Margus Ansu / Scanpix / Eesti Meedia

    Pigem kohv kui piim

    Nora Ikstena kirglik (nais)günekoloog, kes tunneb vastumeelsust sünnitamise ja imetamise vastu, on piisavalt kandev paradoks ükskõik missuguses ajas ja kohas.

    Johanna Ross
    7 minutit
  • Kirjanik olgu korraga marjuline ja seeneline
    Kaur Riismaa: „Õnnelikel inimestel on hulk kaaslasi, keda kõrvaltvaataja silm ei näe.“
    Johanna-Mai Riismaa

    Kirjanik olgu korraga marjuline ja seeneline

    Kaur Riismaa: „Kooliharidusest – ka kogu inimkultuuri peitvast internetist – on vähe kasu, kui seda ei mõtestata maailmajao, kultuuri kontekstis.“

    Pille-Riin Larm
    9 minutit

  • Kõike muud kui „hopsti“

    Kaur Riismaa uues raamatus on peale intiimsfääri vaatluse all suured teemad: tehnoloogiline progress ja tehisintellekt, inimese olemus ja aja ulatuvus, hoomamatud galaktikad vs. meelelised momendid.

    Seitsme aasta jooksul avaldatud üheksa luulekoguga on Kaur Riismaa ilmutanud mitmekülgset ja muutlikku joont nii väljenduslaadis, põhitoonis kui ka temaatikas. Ta on rakendanud ja kehtestanud esile tungivat lüürilist polüfooniat dramaatiliste biograafiate, eri rollide, ajakohaste momentide, sentimentaalsete avalduste, mälu võrsete, mitmesuguste…
    Brita Melts
    5 minutit

  • Henrik Visnapuu meie ajas

    Mõnigi artikkel kirjanikult, kelle loomeperioodi mahtus hulk ühiskondlikke murranguid, mõjub üllatavalt tänapäevaselt.

    Alates 26. juuni pärastlõunast puhkab Henrik Visnapuu põrm oma muusa ja abikaasa Ingi kõrval Tallinna Metsakalmistul. Just nagu Visnapuu pagulasaastate sõber ja biograaf Pedro Krusten seda ette kujutas: „Ma näen päeva, mil see kastike siit seinaavast võetakse ja välja viiakse. Kantakse päikesepaiste ja tuule kätte, selle kätte, millest iga mahamaetu…
    Janika Kronberg
    6 minutit
  • Lehti kipper Kunnuse logiraamatust

    Lehti kipper Kunnuse logiraamatust

    Võrdsustamine ja suhtelisustamine viib nivelleerimisele ja tõeliste tippude mahakiskumisele. Arutu tarbimise õhutamine ja enesepiiramise tõrjumine saab päädida üksnes ressursside väljakurnamisega.

    Mihkel Mutt
    7 minutit
  • Loomuliku keele otsingul
    Jan Kaplinski ja Igor Kotjuh tegutsevad vähemalt kahes keeleruumis, tõestades sellega, et kultuur on rahvusülene nähtus.
    Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com

    Loomuliku keele otsingul

    Nii Jan Kaplinski kui ka Igor Kotjuhi uue luuleraamatu õnnestumiseks võib pidada võitlust loomuliku keele kasutamise eest luules.

    Mihhail Trunin
    6 minutit
Sirp