Toeta

Kirjandus

  • Kirjanik olgu korraga marjuline ja seeneline
    Kaur Riismaa: „Õnnelikel inimestel on hulk kaaslasi, keda kõrvaltvaataja silm ei näe.“
    Johanna-Mai Riismaa

    Kirjanik olgu korraga marjuline ja seeneline

    Kaur Riismaa: „Kooliharidusest – ka kogu inimkultuuri peitvast internetist – on vähe kasu, kui seda ei mõtestata maailmajao, kultuuri kontekstis.“

    Pille-Riin Larm
    9 minutit

  • Kõike muud kui „hopsti“

    Kaur Riismaa uues raamatus on peale intiimsfääri vaatluse all suured teemad: tehnoloogiline progress ja tehisintellekt, inimese olemus ja aja ulatuvus, hoomamatud galaktikad vs. meelelised momendid.

    Seitsme aasta jooksul avaldatud üheksa luulekoguga on Kaur Riismaa ilmutanud mitmekülgset ja muutlikku joont nii väljenduslaadis, põhitoonis kui ka temaatikas. Ta on rakendanud ja kehtestanud esile tungivat lüürilist polüfooniat dramaatiliste biograafiate, eri rollide, ajakohaste momentide, sentimentaalsete avalduste, mälu võrsete, mitmesuguste…
    Brita Melts
    5 minutit

  • Henrik Visnapuu meie ajas

    Mõnigi artikkel kirjanikult, kelle loomeperioodi mahtus hulk ühiskondlikke murranguid, mõjub üllatavalt tänapäevaselt.

    Alates 26. juuni pärastlõunast puhkab Henrik Visnapuu põrm oma muusa ja abikaasa Ingi kõrval Tallinna Metsakalmistul. Just nagu Visnapuu pagulasaastate sõber ja biograaf Pedro Krusten seda ette kujutas: „Ma näen päeva, mil see kastike siit seinaavast võetakse ja välja viiakse. Kantakse päikesepaiste ja tuule kätte, selle kätte, millest iga mahamaetu…
    Janika Kronberg
    6 minutit
  • Lehti kipper Kunnuse logiraamatust

    Lehti kipper Kunnuse logiraamatust

    Võrdsustamine ja suhtelisustamine viib nivelleerimisele ja tõeliste tippude mahakiskumisele. Arutu tarbimise õhutamine ja enesepiiramise tõrjumine saab päädida üksnes ressursside väljakurnamisega.

    Mihkel Mutt
    7 minutit
  • Loomuliku keele otsingul
    Jan Kaplinski ja Igor Kotjuh tegutsevad vähemalt kahes keeleruumis, tõestades sellega, et kultuur on rahvusülene nähtus.
    Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com

    Loomuliku keele otsingul

    Nii Jan Kaplinski kui ka Igor Kotjuhi uue luuleraamatu õnnestumiseks võib pidada võitlust loomuliku keele kasutamise eest luules.

    Mihhail Trunin
    6 minutit

  • Teisitimõtleja

    Täna ma tõlgendasin õigust,
    mälestussammaste õigust
    mälule
    läbi lillede.
    Täpsemalt öeldes
    läbi Paeonia lactiflora
    kui taluõuede tava.
    Tuntuimad kaasused, millele
    tõlgendamisel tugineda
    ei
    tahaks,
    on Ebavere
    ja Aljoša.
    Defineerime sambad kollektiivsete mälestuste
    avaliku talletamise puusliku ehk pulgana.
    Defineerime iga-aastased kogunemised
    kollektiivse mälu
    uuenduste ja värskendustena.
    Need mälupulgad,
    mis
    upuvad
    kord aastas
    punaste nelkide
    ja punakasoranžide lintide tulvas
    pühadusega üle kirjutatud mälestusse,
    vajavad hädasti uuenduste ja värskenduste
    installimist,
    mälumahu suurendamist.
    Nii ma siis kirjutasin täna ühele neist puuslikest
    uuenduse ja värskendasin kollektiivset mälu
    koduväravas ootele jäävate
    kaskede, lõhnavate jasmiinide, vanaisa tamme
    ja äsja puhkenud pojengidega.
    Kirjutasin võidusamba
    varjupoolele,
    võidu varjatud hiilguse
    taha
    kõigi kohtunike,
    advokaatide,
    prokuröride
    politseinike,
    kaitseliitlaste,
    sõjaväelaste,
    naiskodukaitsjate,
    riigiametnike,
    poliitikute,
    Eesti…
    Leanika Tamm
    2 minutit
  • Ajastutruu romaan haigusest ja armastusest
    Raamatu võlu on väga täpses aja- ja kohamälus, kõiki kliinikuid, raviarste, õdesid, palati- ja saatusekaaslasi on kirjeldatud erakordselt täpselt, usutavalt, lausa aistitavalt.
    Piia Ruber

    Ajastutruu romaan haigusest ja armastusest

    Urve Sõmera „Päikesevõimalus“ sobib haiglaraamatukokku nagu valatult. Nii mõnigi leiaks seda lugedes, et tema elul pole nii väga häda midagi.

    Made Luiga
    4 minutit
  • Me koosneme teistest inimestest
    Jan Kaus: „Ma arvan, et meelelaad tuleb nähtavale ka seda sõnastamata. Asju saab näidata ka neid kätte näitamata.“
    Piia Ruber

    Me koosneme teistest inimestest

    Jan Kaus: „Üleüldse oskan ma üha vähem õpetada teistele köiel kõndimist, kui ise aeg-ajalt siledal maal käpuli käin.“

    Igor Kotjuh
    8 minutit
  • Türgi ja Eesti ühine aeg ehk Onu Suat ja teised
    Aastatel 1936–1940 oli Eesti aukonsul İstanbulis Suat Karaosman, toonane Mercedese ja Boschi esindaja Türgis. Fotol onu Suat, nagu teda firmas kutsuti, oma töölaua taga istumas. Vaade näitusele „Eesti esindus Türgis 1927–1940“.

    Türgi ja Eesti ühine aeg ehk Onu Suat ja teised

    Kas see pole mitte meilegi siin Eestis tuttav tunne: kusagil minevikus oli üks müütiline n-ö meie aeg, kuldne hõllandus, täiuslik ja nüüdisajast tõelisem.

    Marin Mõttus
    5 minutit
  • Fototehnika ja sõnakunst – kuidas foto vormib kirjandust
    Ransom Riggsi 2011. aastal ilmunud teoses „Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele“ näidatakse lugejale muu hulgas fotot kahe peegeldusega tüdrukust surnuaias.
    Repro

    Fototehnika ja sõnakunst – kuidas foto vormib kirjandust

    Franz Kafka, Don DeLillo ja Ransom Riggs kasutavad visuaalseid materjale erineval moel ning see, kuidas ja mil määral foto mõjutab ja vormib ilukirjandust, on iga teose puhul erinev.

    Agnes Neier
    8 minutit
Sirp