Soomlaste kirjandusfestival andis hea võimaluse tutvuda Põhjamaade tippkirjandusega, esile tõusis mitu keerulisi peresuheteid ja mitmekultuurilisust käsitlevat romaani.
Lahkunud on toimetaja, tõlkija ja kirjanduselu korraldaja Elviira Mihhailova (aastani 1969 Kravtšenko).
Elviira Mihhailova sündis Venemaal Tambovis pedagoogi peres, tema ema oli eestlanna. Keskkooli lõpetamise järel tuli Mihhailova Eestisse, kus õppis Tartu ülikoolis Juri Lotmani kateedris vene filoloogiat (1961–1967).
Pärast ülikooli töötas Mihhailova lühikest aega kooliõpetajana. Seejärel liitus ta kirjastusega Eesti Raamat, kus töötas aastatel 1968–1978 ja 1980–1982. Algul oli ta ametis korrektorina, seejärel vene ilukirjanduse toimetajana. Suures…
„Ütelge mulle üks ilus poisslapse nimi!“
Seda lauset teavad kõik eestlased: sellega tülitab Oskar Lutsu „Kevades“ koolivendi Kiir. Vähesed mäletavad aga, et raamatus kuulub ütlejate hulka Ants Vipper. Tema vastab nii:
„„Ilus poisslapse nimi. . . . Kui juba, siis ikke eesti nimi. Veel ilusam on mõni vana eesti nimi, nagu Lembit, Kaupo, Vambola.“ Ta jääb imestades vait, sest Heinrich Georg Aadniel vehkleb kätega ja taganeb seina poole nagu paharet risti…
Katrina Kalda kujutab romaanis „Maa, kus puudel pole varju“ diktatuuri kammitsais vaevleva inimese sisemisi heitlusi ja humaansuse minetanud ühiskonna mandumist.
Katrina Kalda 2010. aastal ilmunud debüütteos „Eesti romaan“ pani kriitikud nii meil kui ka Prantsusmaal tõmbama paralleele Sofi Oksaneni loominguga.1 Kalda teine romaan „Jumalate aritmeetika“ andis võrdlustele üksnes kaalu juurde. Mõlemad otsustasid siis aga Eesti lähimineviku (ajutiselt) sinnapaika jätta ja uusi radu avastama asuda. Kui Oksaneni…
Kevadõhtu luhal. Soe päikesekuma, loendamatud lendavad ebe-mutukad jõe kohal vee peegelduses kahekordistumas. Lõkete valged suitsuvõrgud seovad õitevahus võrakuplid üheksainsaks lõhnavaks pilveks. Fosforestseerivad rohelised õngeotsad tähistavad jaaniussidena kalameeste vaikivaid peidukohti, kuhu ei ulatu lõbusate seltskondade naer ega laul.
Ja muidugi linnud – need tuhanded nähtamatud hõiskajad. Vemmeldav veri ja halastamatu võitlus sääserikkaima territooriumi ja siretiivalisima kaasa pärast. Esirinnas mõistagi ööbikud, need kevadised Carusod uimastavalt lõhnavais toomingais. Sel loojakul…
Vana hipipoeeti ei näi kõigutavat miski: kirjutab aga julgelt oma asja edasi ja just nii, nagu oskab.
Reet Linna teatas hiljuti Naistelehes, et mõtleb vahel, kui vähe on tal veel elada jäänud. Hannes Varblase (1949) uus luuleraamat „Teise üksinduse aegu“ räägib vananemisest ja hirmust kaduvuse ees luulekeeles.
Varblase uut luulekogu on peetud tumedaks, süngeks, kuid ütleksin pigem, et see on naturalistlik: vanal mehel pole enam…
Katrina Kalda: „Inimese võime käituda kohutavalt, vägivaldselt ja ebaõiglaselt, ent ka õilsalt ja ennastsalgavalt lummab mind jätkuvalt – ja nii on tahtmist edasi kirjutada.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.