Toeta

Kirjandus

  • Türgi ja Eesti ühine aeg ehk Onu Suat ja teised
    Aastatel 1936–1940 oli Eesti aukonsul İstanbulis Suat Karaosman, toonane Mercedese ja Boschi esindaja Türgis. Fotol onu Suat, nagu teda firmas kutsuti, oma töölaua taga istumas. Vaade näitusele „Eesti esindus Türgis 1927–1940“.

    Türgi ja Eesti ühine aeg ehk Onu Suat ja teised

    Kas see pole mitte meilegi siin Eestis tuttav tunne: kusagil minevikus oli üks müütiline n-ö meie aeg, kuldne hõllandus, täiuslik ja nüüdisajast tõelisem.

    Marin Mõttus
    5 minutit
  • Fototehnika ja sõnakunst – kuidas foto vormib kirjandust
    Ransom Riggsi 2011. aastal ilmunud teoses „Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele“ näidatakse lugejale muu hulgas fotot kahe peegeldusega tüdrukust surnuaias.
    Repro

    Fototehnika ja sõnakunst – kuidas foto vormib kirjandust

    Franz Kafka, Don DeLillo ja Ransom Riggs kasutavad visuaalseid materjale erineval moel ning see, kuidas ja mil määral foto mõjutab ja vormib ilukirjandust, on iga teose puhul erinev.

    Agnes Neier
    8 minutit
  • Lovecrafti pärand

    Lovecrafti pärand

    Vaid väheste kirjanike mõju (pop)kultuurile on olnud suurem kui H. P. Lovecrafti oma, kuid tema rehabiliteerimine on endiselt lõpule viimata.

    Erkki Luuk
    5 minutit

  • Põldroosi kivitus

    Enn Põldroosi romaan „Circletown“ on millalgi tulevikus Euroopas aset leidev klassikaline utoopia-düstoopia narratiiv.

    Kirjanike Liidu pealik Tiit Aleksejev on ühes intervjuus1 kostnud vastuseks küsimusele, kas liidu juhtimise kõrvalt kirjutamiseks aega ka jääb: „Enamik eesti autoreid kirjutab nagunii muude asjade kõrvalt. Öeldakse, et kirjanik ongi see, kes mõtleb millegi muu peale.“ Mind on alati võlunud kirjanikud, kes eelkõige on midagi muud, ja alles seejärel –…
    Kaur Riismaa
    5 minutit

  • Uus – Ave, „Hieronymus“!

    Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kirjanike Liit on kolme Eesti ettevõtja tänuväärse abiga asutanud uue tõlkeprogrammi „Hieronymus“. Programmiga toetatakse maailma kirjandusklassika vahendamist eesti keelde.
    Hieronymus oli vanarooma kristlik õpetlane, teoloog ja kirikuisa, kes tõlkis piibli ladina keelde. Tõlkijad ja raamatukoguhoidjad peavad Hieronymust oma kaitsepühakuks. Klassikat ei mõisteta tema nime kandva tõlkeprogrammi puhul aga kitsalt vanakreeka ja ladina keele ning kirjandusena, vaid laiemalt põhjapaneva ja aegumatu kirjandusena. Juba on…
    Pille-Riin Larm
    1 minut

  • Mõtlema kutsuv kool

    Tänapäeva kooli põhiprobleem on turusuhete subjektiivsete väärtuste ühitamatus kohustusliku ainekavaga.

    Olen paar viimast aastat töötanud ühe tavalise Eesti põhikooli õpetajana. Kui käisin perearsti juures tööks vajalikke pabereid hankimas, lõi arsti nägu mu uuest ametist kuuldes särama. Mu peale tulvas pikk joovastunud monoloog laste toredusest, siirusest, sõbralikkusest ja kõikidest võimalikest voorustest. Ülistus võinuks küündida Homerose kangelaste kiidukõnedeni, kuid mu visiidiaeg sai läbi. Hinge…
    Liisa Murel
    5 minutit
  • Post-sõnastik XLII – raskusjõu vikerkaar
    „Raskusjõu vikerkaare“ sündmustik paigutub küll Teise maailmasõja lõppu ja sõjajärgsesse aastasse ning fookus on Saksamaa pingutustel V2 raketi arendamisel ning liitlaste pingutustel see tehnoloogia kätte saada, kuid ilmselt on see ka mõistukõneline ettevaade kosmosevallutuse utoopiale ja tuumavastasseisule ning külma sõja aegsele maailmale. Pildil ameeriklased V2 raketti testimas.
    Wikimedia Commons.
    ,

    Post-sõnastik XLII – raskusjõu vikerkaar

    I
    „Raskusjõu vikerkaar“ on Ameerika kirjaniku Thomas Pynchoni 1973. aastal ilmunud romaan, postmodernistliku kirjanduse mudeltekst, oma ajastu suurteos. Ettekäände teose fenomeni käsitlemiseks postnähtuste seerias annab muidugi Olavi Teppani suurepärase tõlke ilmumine (Koolibri, 2017), kuid see on ehk õigustatud ka üldisemalt. Nimelt leiab…
    Janek Kraavi
    9 minutit
  • Metsmildebergius
    Jüri Mildebergi illustratsioonidega raamatuid ei saa lugeda samamoodi nagu teisi. Pildid põhjustavad pikki pause, sest on vaja kõiki detaile uurida ning otsida salasõnumit nagu „Linnukese mure“ rullraamatu puhul (2017).
    Kaido Vainomaa

    Metsmildebergius

    Jüri Mildeberg esitab küsimusi loometöö kui sellise kohta. Kellel on sobiv teatud raamatuid lugeda? Miks liigitatakse kirjanikud laste- ja täiskasvanute kirjanikeks? Kas illustreerijal on täita ainult toetav taustaroll?

    Kaisa Maria Ling
    5 minutit

  • Veronika Kivisilla luuletused

    *
    Lebades jäägitult rannal
    iseenda pinnalaotusena
    peaaegu liivaks pihustunult
    sõrmed surutud Silurisse
    kannad kindlalt Kambriumi
    ei ole minagi muud
    kui üks brahhiopood
    avan ja sulgen ja avan taas
    oma karbipoolmeid
    hingan ja haaran
    ühe tõmbega kogu
    eksistentsi ja ühisosa
    lehvikukujulise kivistisega peopesal
    kellele sosistan:
    tere kallis kaim
    oled hästi säilinud
    hingede kriginal
    kangutab ta valla
    oma kivistunud lõuad
    ja äratundmine valgustab meid
    sest üks ja sama
    ja ainus arm
    on meid loonud ja vorminud
    lubanud olla ja anduda
    ja randuda sellesse randa
    *
    Sellisel päeval ei saa vist keegi
    ilmast lahkuda
    kui toomkiriku hommikuse kellamängu
    viimane…
    1 minut

  • Karlovast laia maailma

    Mart Kivastiku kogumikus „Armastuse vormid“ põimuvad viljakalt hetkeline ja igavikuline mõõde.

    „Armastuse vormid“ on koondkogu, mis sisaldab Tartu kirjaniku Mart Kivastiku 46 ajakirjanduses ilmunud esseed. 33 neist pärineb Postimehest. Vanim lugu ilmus 1998., uusimad 2017. aastal.
    Kõige väärtuslikumad tunduvad need, mis käsitlevad autori pikaajalisi kokkupuuteid Eesti, peamiselt Tartu kultuuriringkondadega. Eesti on väike ja Tartu lausa armetult väike. Seetõttu on raamatus palju tuttavat miljööd, persoone ja…
    Veiko Märka
    5 minutit
Sirp