Toeta

Kirjandus

  • Sõnakunst ja müra

    Sõnakunst ja müra

    Sõnavõtt Eesti Kultuurkapitali klassikatõlkeprogrammi „Hieronymus“ esimeste köidete esitlusel Tallinnas Kirjanike Majas 27.  V 2019.

    Marju Lepajõe
    4 minutit
  • Céline’i aja pits
    Louis-Ferdinand Céline: „Mis on otse kirja pandud, on väärtusetu, tähtis on läbipaistvus … Aja pits, nagu öeldakse …”
    Wikimedia Commons

    Céline’i aja pits

    Heli Allik: „Küsimus, kuidas on võimalik olla kirjanduses geenius ja moraalses plaanis lurjus, tõuseb seoses Louis-Ferdinand Céline’iga taas ja taas esile.“

    Triinu Tamm
    9 minutit
  • Igiaktuaalne „Kuutõbised“

    Igiaktuaalne „Kuutõbised“

    Mati Sirkel: „Hermann Brochile ülioluline väärtuste küsimus pole meie neurootilisel ajal põrmugi aegunud, vaid üksnes tungivamaks muutunud.“

    Pille-Riin Larm
    3 minutit

  • Tuha(t)kunstnik – Stiil ja viga

    Hea kirjanduse puhul peidab stiil vead nagu Haapsalu salliga, lastes ainult vilksamisi osava lõime taga aimata maksaplekilist säärt.

    Vihmakassi kirjandusseminaridesse naksakamaid õppureid valides olen sattunud sageli kummalise paradoksi peale. Inimene, kelle paleuseks on näiteks Jaan Kross, James Joyce või Betti Alver, ei oska kirjutada lihtsamat kirjeldavat teksti mõningase dialoogiga. Ometi selgub vestlusest, et ta on nende teoseid kahtlemata lugenud: annab oma sõnadega tegevuse detailselt…
    Kaur Riismaa
    3 minutit
  • Kohutav hiilgus
    Juudi päritolu Saksa luuletaja Nelly Sachs 1966. aastal.
    Wikimedia Commons

    Kohutav hiilgus

    Nelly Sachsi luulet kannab korraga nii sügavalt isiklik ja juudi rahva saatusega seotud kui ka kosmiline ja universaalne mõõde.

    Anu Põldsam
    5 minutit
  • Luule Epneri kauamängiv maailm
    Kuna Luule Epner on 1992. aastast Tartu ülikoolis juhtiva õppejõuna teatriteadust õpetanud, siis on Eestis keeruline leida inimest, kellel oleks teatriteaduslik kompetents ja seejuures puuduks kokkupuude Epneriga.
    Sille Annuk / Postimees / Scanpix
    ,

    Luule Epneri kauamängiv maailm

    Kaks empiirilist fookust, Kõivu näidendite maailmalikkus ja Undi lavastustest mängulisus, kujundavad teose „Mängitud maailmad“ teoreetilist raamistikku.

    Anneli Saro
    4 minutit
  • ,

    Metseenide heldus

    Midagi rõõmustavat! Esmaspäeval, 27. mail esitleti esimesi tõlkeprogrammi „Hieronymus“ toetusel ilmunud raamatuid: Hermann Brochi romaanitriloogiat „Kuutõbised“ (saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel) ja Louis-Ferdinand Céline’i romaani „Surm järelmaksuga“ (prantsuse keelest tõlkinud Heli Allik).
    „Hieronymuse“ programmi asutasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kirjanike Liit mullu kolme Eesti ettevõtja abiga. Programmi aastaeelarve on 90 000 eurot, mida 2/3 ulatuses rahastavad kolm ettevõtjat ja 1/3 ulatuses kultuurkapitali nõukogu. Samamoodi antakse kultuurkapitali nõukogu…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Luulesalv
    bty

    Luulesalv

    Maris Pedaja on 23aastane tartlanna, kes pälvis 9. mail „TarSlämmi“ finaalis esikoha. II kohale tuli Joosep Vesselov ja III kohale Kaisa Kuslapuu.
    „TarSlämm“ on Tartu luuleprõmmusari, kus esinejad kannavad kolme minuti jooksul ette oma loomingut. Seda hindavad punktidega publik ja Tarkade Klubi.…
    Maris Pedaja
    2 minutit

  • Kodujuustu tehakse surnukõõmast!

    George Saundersi romaani „Lincoln kaalukojas“ keskmes on USA presidendi ja tema poja leinasuhe.

    Kõigepealt võiks natuke vaielda: kindlasti ei ole mainekaid auhindu võitnud (sh 2017. aasta Bookeri auhind) Ameerika autori Georg Saundersi teos „eelkõige ajalooline romaan“, nagu väidetakse tagakaane-tutvustuses. Ütleksin isegi, et ajalugu ei ole selle raamatu puhul üldse oluline, sest kuna tegu on teatraalse mänguga lugematutele häältele, siis ei viitsi keegi lugejatest väljaspool Ameerikat näpuga…
    Paavo Matsin
    5 minutit
  • Kui mõõk on sõnast tugevam
    Tiit Aleksejev on keskaegse ristirüütli üksipulgi lahti harutanud, õppinud tundma nii tema olmet, relvastust kui ka hingeelu.
    Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com

    Kui mõõk on sõnast tugevam

    Ristisõdijate oskusi, julgust ja võitlusvaimu imetleti XI sajandi Süürias kartusega. Muid rüütliomadusi neil kohalike silmis paraku nappis.

    Peeter Raudsik
    4 minutit
Sirp