
21.–25. augustini Rumeenias peetud XV soome-ugri kirjanike kongressi peateema oli „Soome-ugri kirjandus diasporaas“.
Kai Kase jutulooming on ilmekas näide, et hästi kirjutamiseks pole vaja kalleid kursusi, vaid kirge ja kutsumust.

Kas naise kirjutatud teos peaks eos olema hea veel millegi muu kui lugemismõnu pakkumise pärast, et olla tõeliselt hea?

J. M. Coetzee „Elizabeth Costello“ on tõeline aardelaegas, omamoodi humanitaarteaduste kiirkursus.

Paistab, et maailmakirjanduses on praegu hea aeg naistevahelise sõpruse kirjeldamiseks.

Hvostovi „Kirjad Maarale“ on enesepaljastuslik teos, kuid pole kirjutatud selleks, et lapselaps saaks teada, milline oli vanaisa, vaid et üks noor naine saaks teada, millised on mehed.

Kuigi inimene on võimsalt tunginud makro-ja mikromaailma, on ta ikka nõutu põhiküsimuste ees: kes on inimene, miks ta on ja kuidas ta siin elus peab käituma? Ometi on see kõik rahvajuttudes hästi teada.
Timo Marani filosoofilised luuletused rõhutavad inimese ja looduse ühtekuuluvust.

Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.