
Kogumiku „Koidula käsi“ intrigeerivad lood takerduvad üksikasjalikku seletamisse. Kas autor ei usalda lugejat?

Vapper draakonipuu on näinud väga palju, ta teab ja võib rääkida mõndagi.

Nelli Meltsi poeetiline raamat vene ja eesti keele, kultuuri ja mentaliteedi ristumisest mõjub ühtaegu nii pihtimuse kui ka ajastudokumendina.

Mida teha Aleksandriaga, arhetüüpse linnaga, kus kohtuvad paganad ja kristlased, eeros ja askees, vana ja uus?

Ingmar Bergmani „Fanny ja Alexander“ nõelab ka 40 aastat pärast selle kirjapanekut ning enam kui sada aastat pärast seal kujutatud sündmusi.

Peter Handke ema eluloo kaudu avaneb universaalne pilt ühiskonnast, kus on au sees asjad, mitte inimene ja tema tunded.

„Tänavatüdruku“ kelmiromaaniliku jutustaja konti ei murra miski – ta saab hakkama nii üksinduse kui ka ühiskonna, nii ehitustööde kui ka filosoofiliste esseedega.

Vabakutselise elu ei ole kuigi vaba, vaid meenutab mõnigi kord sunnitööd. Koroonakevadel on ta aga ilma sellestki.

COVID-19 pandeemia on mõjutanud Lätis raamatute lugejateni jõudmist ja Frankfurdi raamatumessi peakülaliseks saamise läbirääkimisi.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.