Toeta

Kirjandus

  • Joel Sang, toimetaja

    Ma ei tea, millest te mõtlete, kuid see raamat tuleb ära osta, läbi lugeda ja meelde jätta. Saab haritumaks.

    Ta on mu sõber, ma ei saa temast halba urgitseda. Tal õieti polegi, mida urgitseda, Joel ei pilla niisama sõnu, ta vaagis välja kümne aasta kirjutised, mida nüüd – kakskümmend kuus tükki – siia raamatusse panna. Igaühes on mingi tähtsaks peetud sõnum (loetlen pealkirjuti):
    • Museaalne saaste:…
    Linnar Priimägi
    3 minutit
  • Kohtumine tundmatuga

    Kohtumine tundmatuga

    Alberto Mussa romaan osutab jonnakalt filoloogia terviklikkuse säilimisele ja inimest lunastavale võimalusele.

    Janika Kronberg
    6 minutit
  • Kaanetekst

    Kaanetekst

    Margus Mikomägi, Surnute raamat. Elu kiituseks. Toimetanud Siiri Ombler, järelsõna kirjutanud Priit Põldma. Kujundanud Mari Ainso. Kaarnakivi Selts, 2020. 206 lk.
    Raamatusse on koondatud autori aastate jooksul ajakirjanduses ilmunud järelehüüded lahkunutele. Leinamotiivi intensiivsus erineb tekstiti: mõned on kirjutatud kohe pärast inimese surma,…
    2 minutit
  • Kasuemakeel
    Keel ei ole muu kui suhtlemise ja enda arusaadavaks tegemise vahend. Oluline on lugu, mida sa selles keeles jutustad. Pildil keelenäitus Hollandis Leeuwardenis 2018. aastal.
    Erakogu

    Kasuemakeel

    Mitme keele vahel elamine ja neis läbisegi kirjutamine on tänapäeva maailmas üha tavalisem.

    Kätlin Kaldmaa
    6 minutit

  • Kriitikakunst – Kriitiku dilemmad

    Olen huviga jälginud Eia Uusi romaani „Tüdrukune“ ümber lahvatanud poleemikat. Alvar Loogi arvustusele Posti­mehes (5. V) järgnes debatt Facebooki grupis „Virgina Woolf sind ei karda!“. Sellest sain õigupoolest teada Loogi vastulause tõttu (14. V), viimasele omakorda järgnes Piret Karro kannatlik selgitus (22. V), millele järgnes . . . . , millele järgnes . . . . Mu huvi teema vastu püsib, kuid jõud selle kõigega kaasas käia on paraku siinkohal raugenud.
    Kriitika on õhus ja kuum – justnagu päike, mis…
    Pille-Riin Larm
    3 minutit
  • Luulesalv
    Kärt Hellerma
    Arvo Meeks / Valgamaalane / Scanpix

    Luulesalv

    Kärt Hellerma on kirjanik, kriitik ja ajakirjanik. See luuletus on kirjutatud 2013. aastal, kuid sobib ka praegusesse aega.
    Vaikin vaikin vaikin
    vaikin vaikin vaikin
    vaikin vaikin vaikin
    vaikin vaikin vaikin
    vaikin vaikin vaikin
    vaikin vaikin vaikin
    vaikin vaikin vaikin
    vaikin vaikin vaikin
    vaikin vaikin vaikin
    ja ootan et tärkaks
    roos rannaliival
    mu mulda täis…
    Kärt Hellerma
    1 minut
  • ,

    Goethet lugedes: teadmiste juurdekasv tähendab rahutuse juurdekasvu

    Ma pole kindlasti maailma väärtkirjanduse tõsine lugeja, ehkki suur lugeja. Enne lõplikku lahkumist tahaksin kangesti veel teada saada, mis viimasel sajal aastal meie lähiümbruses (ka seoses Eestiga) on ikka sündinud. Venemaa üha avanevad salaarhiivid on siin ajaloolastele võrratu allikas. On, mida lugeda! Paraku võtsin seekord raamatukogust Johann Wolfgang von Goethe „Oma elust. Luule ja tõde“ – äsja Ilmamaalt Ilmar Vene tõlkes ilmunud raamatumüraka (900 lk). Esmalt…
    Peep Leppik, teadlasest koolmeister
    2 minutit
  • Poola poisid lähevad Euroopasse

    Poola poisid lähevad Euroopasse

    Mudlum on pälvinud romaaniga „Poola poisid“ Euroopa Liidu kirjandusauhinna.

    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Kaanetekst

    Kaanetekst

    Kaanetekst. „Formaalselt on tegu raamatu, filmi või muu toote lühitutvustusega, mis kuulub enesestmõistetavalt moodsa kirjastamise juurde, aga sellel võib olla ka kultuuri- või kirjanduskriitilisi pretensioone,“ sedastab Janek Kraavi „Post-sõnastiku“ sarja LI loos (Sirp 2. V 2020). Mõnel raamatul ei olegi veel kaaneteksti, teisel…
    4 minutit
  • Surma ja haiguste kõlakamber

    Surma ja haiguste kõlakamber

    Märt Lauri romaani „Mürgiallikad“ peategelane pendeldab ametliku meditsiini leevendusmooduste ja imearsti tervenemiskuuri vahel.

    Raul Sulbi
    5 minutit
Sirp