Kirjandus
-
Fionntán de Brúni romaani tugevuseks on Iiri vabadusvõitluse atmosfääri kirjeldamine 1980ndate Belfastis. Fotol läheneb Briti armee demineerija 1987. aastal Belfastis ristmikul vedelevale kahtlasele seadeldisele.Snozzer / avalik omand / Wikimedia CommonsMillal minna püha kallale?
Fionntán de Brún kirjeldab maailma, kus moraalne mugavus ei ole enam võimalik, ning näitab, et õigupoolest elame „koletise kõhus“ igal ajal.
5 minutit -
Julia Mussakovska ja Halõna Kruk 4. veebruaril Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis ukraina nüüdisluule õhtul.Kris MoorUkraina luule avardumine. Kolmekõne Julia Mussakovska ja Halõna Krukiga
Kuidas leida toimuva kirjeldamiseks õiged sõnad ja kas kirjandus on alati hea vahend?
9 minutit -
Krista Kaera elutöö märksõna on „tõlkimine“. Seejuures ei tähenda tõlkimine mitte ainult teksti ümberpanemist teise keelde, vaid maailmade ja inimeste ühendamist raamatute kaudu. Krista Kaer 2021. aastal oma maakodus Läänemaal.Martin Ahven / Õhtuleht / ScanpixKrista Kaera visiooniga tõlkemaailmad
Lugude jutustamise väele, tõlkekunstile, rahvusvaheliste sidemete tugevdamisele ja kultuurihorisondi laiendamisele pühendatud elu kestab inimpõlvi.
3 minutit -
Juhan Habicht 24. I 1954 – 12. II 2026
On inimesi, kes valivad eriala. Juhan Habicht valis ruumi.
Ta õppis matemaatikat Tartu ülikoolis väga piiratud ja reeglistatud ajal. Vähemalt oli eriala ideoloogiliselt neutraalne ja tõotas vastuseid paljudele küsimustele. Tema ruum ei olnud muidugi lihtne kolme-neljamõõtmeline ruum, vaid hüperruum, mida valitses vaba ja otsiv vaim läbi aja ja üle piiride. Toonases ajas täielik ulme.
Kirjandus oli Juhani ellu tulnud kaugelt varem kui matemaatika ja tõi lisaks mõningatele vastustele…2 minutit -
Kas raamat saab olla dialoog?
Heneliis Nottoni „Tähed Agnesele“ meenutab märkmikku, kuhu on kleebitud pilte, äärele tehtud kritseldusi ja üles kirjutatud tsitaate ning kus osa teksti tuleb luua lugejal endal.
5 minutit -
Eesti Kultuurkapitali aastaauhindade laureaatide meene, Risto Tali ja Rait Siska loodud messingkera „Jonnakas“.Eesti KultuurkapitalEesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2025
PROOSA
Aliis Aalmann, „Kes aias“ (Hunt)
Mehis Heinsaar, „Eesti keelde sukelduja“ (Menu)
Andrus Kasemaa, „Minu kangelased“ (Varrak)
Andrus Kivirähk, „Eesti rahva uued jutud“ (EKSA)
Eva Koff, „Õhuskõndija“ (Varrak)
Kairi Look, „Tantsi tolm põrandast“ (Loomingu Raamatukogu)
LUULE
Martin Algus, „Elektro“ (Puänt)
Doris Kareva, „Maast leitud, tuulde tõlgitud“ (Verb)
Berit Kaschan, „Aprill“ (Kaschan…4 minutit -
Airis Erme 5. märtsil 2021 Tallinna kirjanike majas.Kris MoorÜks tüdruk käis mängimas mändide all
Vastandades kurbust elujaatusele, loodust inimesele ja halli värviküllusele, peegeldab Airis Erme olemasolemise ilu.
6 minutit -
Üksinduseotsija suures Londoni linnas
Peedu Saar kirjeldab nukra huumoriga ilmaliku munga mõttetuid seiklusi ja hängimisi, tema vaikset mässu.
4 minutit -
Lasteraamat kui sild
Anderseni auhinna mõte ei ole järjestada kirjanike ja illustraatorite paremikku, vaid peegeldada lastekirjanduse mitmekesist palet – iga loomelaad on omamoodi huvitav ja hinnaline.
5 minutit -
Naeru ja õuduse vahel
„Tuleviku araablane“ paneb lugeja valiku ette: kas minna kaasa sündmuste õudusega või hoopis joonistuse ning seda saatva jutustuse muhedusega?
6 minutit
