Toeta

Kirjandus

  • Eesti naiskirjanduse auhinna kandidaadid 2025
    Eesti naiskirjanduse auhinna kandidaadid (vasakult): Brigitta Davidjants, Andra Teede, Eva Koff, Johanna Roos, Berit Petolai ja Heneliis Notton. Koos nendega on auhinnale nomineeritud Aliis Aalmann, Kairi Look, Murca ja Carolina Pihelgas.
    Eesti Naiskirjanduse Selts

    Eesti naiskirjanduse auhinna kandidaadid 2025

    Kümne naissoost autori kümme kõrgel tasemel teost naiste vaatest ja kogemusest

    1 minut
  • ,

    Nõuanne noorelt kultuurisõbralt

    Lugemisuuringu „Eestlane loeb 2025“ kõige toredam tähelepanek on see, et noored loevad. Nad loevad koguni rohkem kui keskealised.1
    On muidugi tõsi, et noored lugejad ei pruugi seejuures teada vanemate seas üldtuntud kirjanikke, sh eesti autoreid. Kui teatakse, ei pruugi nende looming noori kõnetada. Märgata on teatavat uute eelistuste tärkamist. Näiteks tõstsid küsitluse noorimad vastajad esile naissoost autoreid ning praegusi tuntud kirjanikke. „Neid andmeid vaadates kerkib küsimus, kas…
    Pille-Riin Larm
    3 minutit
  • Tõlgetest raamatuaastal

    Tõlgetest raamatuaastal

    Eesti raamatu kõrgaeg on jäänud seljataha – trükiarvu ja nimetuste poolest oleme jõudnud kestliku taganemise faasi. Kuidas peegeldub see tõlkekirjanduse kvaliteedis?

    Märt Väljataga
    11 minutit
  • Mis on see õudusluuletaja õudusluule?
    Austria kirjaniku, tõlkija ja kooliõpetaja Ernst Jandli mälestust jäädvustab Viinis tema nimega park.    
    Peter Gugerell / avalik omand / Wikimedia Commons

    Mis on see õudusluuletaja õudusluule?

    Valikkogus „Õnnesoov“ keeratakse otsekui maitserohelisega garneeritud omlett lugeja ette Ernst Jandli loomingu paratamatult prohvetlik pale.

    Erkki Luuk
    6 minutit
  • Nagu kala Veneetsias
    Lõpmatult peegelduv Veneetsia Paolo Monti fotol (1960).    
    Paolo Monti / Biblioteca Europea di Informazione e Cultura / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

    Nagu kala Veneetsias

    Joseph Brodsky „Veepervel“ on üks peenemaid ja sügavamaid armastusavaldusi, mis Veneetsiale eales kirjutatud.

    Boris Veizenen
    6 minutit
  • Lehma pea
    Võta või kaissu! Lehma pea.   
     Erakogu
    ,

    Lehma pea

    Artikkel sarjast „Millest mõtled?“

    Katrin Ruus
    4 minutit
  • Mis on see luuletaja luule?
    Berit Kaschani luulekogu „Aprill“ on ühtaegu isiklik ja üldinimlik, ajakajaline ja ajatu.     
    Kris Moor

    Mis on see luuletaja luule?

    Berit Kaschani „Aprilliga“ veedetud aeg tasub end kõigiti ära. Lugeja ees on sisu- ja tähendusrikas tasakaalustava mõjuga luule.

    Anneli Niinre
    4 minutit
  • Oodatud algus pärast ootamatut lõppu ehk Liivi kirjanduse uus tulemine raamatuaastal
    Möödunud aasta oluliseks tähiseks on uue põlvkonna esiletõus liivi kirjanduses. Seda üllatusena ka kahe üksnes liivikeelse raamatu näol: 2025. aasta alguses ilmus „Äbvo·ddõltõd lopāndõkst“ („Ootamatud lõpud“) ja aasta lõpus „Vo·ddõltõd īrgandõkst“ („Oodatud algused“).          
     Läti Ülikooli liivi instituut; selts Līvõd Īlma

    Oodatud algus pärast ootamatut lõppu ehk Liivi kirjanduse uus tulemine raamatuaastal

    Uut liivi kirjandust kannab omamoodi vabanemine ja keelerõõm.

    Karl Pajusalu
    5 minutit
  • Isa nutab öösel

    Isa nutab öösel

    Tommi Kinnunen näitab romaanis „Pimedad kuud“ kooli kaudu sõja laastavat mõju naiste ja laste elule.

    Peep Ehasalu
    6 minutit
  • Gustav Suitsu luuleauhind
    Carolina Pihelga luulekogu „Ikka veel“
    Lünk

    Gustav Suitsu luuleauhind

    17. märtsil kuulutati Tartus kirjandus­muuseumis välja tänavune Gustav Suitsu auhinna laureaat. Tunnustuse pälvis Carolina Pihelgas luulekoguga „Ikka veel“.
    Žürii esindaja Piret Põldver iseloomustab luulekogu „Ikka veel“ kui emotsionaalselt raputavat teost, mis on kirjutatud professionaalselt, vormi­teadlikult ning mõjusalt.
    Gustav Suitsu auhinnaga tunnustatakse autorit, kes…
    1 minut
Sirp