-
Arvo Mägi sündis Tartumaal Kavastu vallas Koosa külas taluperemehe pojana. Peipsi tagamaadelt ahvatles linnakuma ta 1923. aastal Tartusse, algul õppima Hugo Treffneri gümnaasiumis, seejärel eesti ja üldist kirjandust ning kunstiajalugu Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Gustav Suitsu õpilasena valmis 1939. aastal A. Mägi magistritöö kujutava kunsti elementidest Fr. Tuglase loomingus. Aastail 1939 ? 1941 töötas A. Mägi Eesti Rahva Muuseumis ja 1941 ? 1943 Postimehe toimetuses, seejärel, põgenenuna…
-
1944. aasta sügisel jätkasin õppimist Kaarli puiesteel asunud Tallinna Muusikakooli II kursusel samal erialal. Sellise nimega õppeasutus oli just siis moodustatud konservatooriumi kõrvale (õieti ette) Nõukogude Liidus kehtiva süsteemi järgi. 1947. aasta kevadel teadsime koos viie kaasõpilasega, et olime lõpetanud Tallinna Muusikakooli esimese lennu.
Pärast õpinguid Moskvas asusin 1955. aastal tööle Tallinna Muusikakoolis, mis selleks ajaks oli konservatooriumist ka territoriaalselt eraldatud ja kolinud endise konservatooriumi taastatud hoonesse,…
-
Astudes AV-kultuuri praegustele arengusuundadele vastu silmi vidutades, nii et uute võimaluste ja elektrooniliste vidinate virvarris hakkaks uduselt paistma ka tuleviku kuju, võib väita, et filmil vanas heas tähenduses on lõpp käes. Mitte seda ma ei arva, et filme nüüd viletsamalt tehtaks või hooletumalt vaadataks, et filmikunst oleks end sisuliselt ammendanud või et keegi enam kinno ei viitsiks minna.
Otse vastupidi, filmide vaatamise kollektiivne kogemus ning küsimused…
-
Septembri alguse Vilde jälgedes tehtud Krimmi reisi sisse jäi ka meeleline kogemus Kiievis Andrejevski spusk 13. Mihhail Bulgakovi kirjanduslik majamuuseum ehk Turbinite maja üllatas Bulgakovi loomingule keskendunud mängulise ekspositsiooni, Tartus Juri Lotmani juures õppinud giidi ja innovaatilise kolmemõõtmelise voldikuga; ainult pääsmeid müüdi vanamoodi: veneaegsel blanketil, kisaga ja sabaga. Kas see muuseum oli sinu kui Vilde majamuuseumi direktori arvates asjakohane ja kirjaniku vääriline?
Ütleksin, et Bulgakovi muuseum oli…
-
Lubage naerda! Tõepoolest, mis on naisküsimus? Mida naised siis ikkagi tahavad? Naiste hääle kõige autentsemaks kuulutajaks on määratud rahvusvaheline klantsajakiri. Ja tõesti, mis õigust on naisel veel vaja, kui ta on vaba erinevaid huulepulki valima, või millist eneseteostust ta ikka tahab, kui tarbijaroll kandikul kätte tuuakse? “Meheliku” seisukoha väljendajaks jääb selles kontekstis vähemalt siiani selget meestekeskset suunitlust mittereklaamiv kultuuriväljaanne. Ehk taas kord on loodud selge vastandus,…
-
Siin ilmas on meie võimuses oma elu hoida, taibata ja realiseerida ülesanne, mille on andnud ?anss sündida ja olla. Meie võimuses on ka ära raisata materjal ja energia, mis meie tekkimiseks ja kulgemiseks kulus. Veel enam, meie võimuses on kahjustada seda/neid, mis/kes on meie ümber. Huvitav, kui suur on minu-sinu-tema võimupiirkonna raadius? Millest sõltub teo iseloom?
Ma räägin teost. Võib-olla on ülim printsiip lihtsalt olla, jätkata sugupõlvede…
-
17. XI peeti Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis ja 18. XI Tartu Saksa Kultuuri Instituudis esimene rahvusvaheline kirjanduslik performance?i õhtu ?International Poetry Slam?.
Poetry slam on välja kasvanud Ameerika tööliste pubikultuurist, kus päevakajalistel teemadel ning vahetu esinemisega püüti luulekeeles tabada aja närvi. Jõudnud 1990ndate keskel Euroopasse, on slam nii Saksamaal kui ?veitsis saanud populaarseks kirjandusvormiks. Poetry slam?i eripära ja eelis on see, et luuakse side…
-
Jaanus Adamson pole aru saanud, mida ma mõtlesin, kui ütlesin oma Pilteri romaani arvustuses nii: ?Ega sellest õieti aru ei saagi, miks Lavranil ise-olemisest (eestlasena, ema-isa armsa pojana) ei jätku, pigem on seda patoloogilisena tunduda võivat tungi (peategelane viibib mitu korda psühhiaatriakliinikus ravil) püütud vahendada kui loomulikku, see lihtsalt realiseerub tegevuse käigus iseendast.? (Vikerkaar 2004, nr 6, lk 943.)
Kriitiku meelest ?? mitte miski (tungiline) ei…
-
Sa vaatasid lihtsalt kaugemale ette, kuid paraku oli see ideede tulv paljudele argitoimetustes hoomamatu ja arvustajate silmapiir ahtake.
Sa ei loobunud kunagi, kui oli vaja seista lõpuni lihtsate, inimlike eetiliste põhimõtete eest.
Sa ei leppinud sellega, mida tundsid või nägid, vaid tahtsid alati teada saada ?asjade? olemuse algtõed ja jõuda nende põhjusteni.
Kogu su looming oli üks lõputa eksperimenteerimine. See rahutus üldise rahuloleku suhtes janutas sind ikka ja…
-
