-
Teiseks: konkurents viib edasi. Meie ei karda teiste baaride konkurentsi, meie publik on meie baarile truu.
Kolmandaks: milleks dubleerida ja raisata kasinaid ressursse? Ka meie teistes kõrgkoolides on muheda ütlemisega mehi (näit kunstiülikooli rektor), kes võiksid ka hakata meil käima.
Nii et meie osaleksime uues projektis peamiselt nõuhau ehk inimestega. Kuna meil on ainult kaksteist istekohta, siis loenguvormis (lektoorselt) me osaleda ei saa. Küll aga sobib meie…
-
Õigesti vastasid: Ants Aaslav Mikk Espenberg Jaagup Järvpõld Jürgen Järvpõld Arlentin Laisaar Ants Siirus Hindrek Tamvelius
-
-
Kultuurivaldkond on Euroopa Liidus eriti raskes seisus, kuna otsese kultuurisuunitlusega programme on vähe, tegelikult vaid üksikud. Ilmekalt illustreerib kultuurivaldkonna rahalisi võimalusi Euroopa Liidu eelarvejaotus, kus kultuurile, haridusele, spordile ja noortele on kokku määratud ca 1% EL kogueelarvest, samas läheb põllumajandusele ca 45%. Kui põllumajanduspoliitika on ELis riikideülene ja selle kujundamine toimib koostöö tulemusel, siis kultuur kui riigi identiteedi küsimus jääb iga riigi enda arendada. Poliitika puudumine…
-
Kalju Reiteli vabaloomingu põhiosa on langenud 1960. ? 1970. aastatesse. Ta on loonud humoorikaid lihtsustava vormikäsitlusega vabaplastilisi figuure ja kompositsioone, nagu ?Seafarmis? (?amott, 1961), ?Väike vibulaskja? (kips, 1962), ?Noorte brigaad? (kips, 1963), ?Klaasipuhuja? (1962, pronks, kõik EKM) jpm, end ka mitmeid avalikke mälestusmärke. 1960. aastate üheks kaunimaks mälestussambaks võib pidada koos abikaasa Eha Reiteliga kavandatud Kristjan Raua monumenti Tallinnas (graniit, 1969), ent ka hilisemate aastate mälestussambad…
-
utrat
see tähendab kaotamist
varasügisel
lilled jääks kui ei külmu
murduvad valgused
tartu akendel
ja mina ma tunnen
et olengi see linn kus linna ei ole
kus aeg pressib asfaldisse sügavad
vankrirööpad ja nurkadel
natsionaalsotsialistlikud pätid
rüüpavad õlut mida nad teevad
päeviti tehases
tähtvere mäe nõlval
ülalpool supilinna
mis samuti polegi linn
.
kaotatud
see tähendab et midagi oli
siiski
olemas enne kui kaotati
ajutiselt või lõplikult
tartu tuiksoontel jõlkudes
noorena purjus täis mõtteid
raudteest pungist romantikast
alasti tüdrukuist vaguni tamburis
ükski või kahe- või kolmekaupa
salkades
häbemekarvades patsid
kodus joonistuslaual
akvarellid pintslid ja paber
kurgede kolmnurk…
-
I
suurte sõnadega mees
kolis mu südamesse.
mina teda ei kutsunud,
tema mind ei palunud.
mu süda lihtsalt ta koduks sai.
selgus, et suurtes sõnades
vahel ka tükike hinge on sees.
et mustvalge maailma varjudel
tihti värvikad kleidid
ja väikesest jumalast kord
suurem ja targemgi saada võib.
suurte sõnade mees
ohkas mu südame sees.
ta varvastel kuhjas on lund
ja silmadel vähe on päikest,
sõrmede vastas külm kalju,
kuklasse hingab hall taevas.
kuid pehme sammuga astub
mu hingede vetel
ja vaigistab torme
ja hellitab tuult
ja suud…
-
See on mõistetav. Oli ju seoses NLiidu lagunemise, Eesti iseseisvumise ning Vene vägede osalise lahkumisega 1992. aastal peaaegu täielikult kadunud suur osa probleeme, mida võõrvägede kohalolek meie igapäevaelus tähendas. Eelkõige oli tekkinud vaba ligipääs seni suletud aladele. Ka ei olnud linnapildis enam masendaval hulgal võõras mundris sõdureid. Mõistagi muutis see end vaikselt ja tagasihoidlikult ülal pidava võõra jõu kohalolekus peituva ähvarduse vähe tähelepandavaks.
Toimunu tähenduse tajumist takistas…
-
Viimase lause õigsuses tuleks kahelda. Mismoodi võis noor lavastaja Tõnis Kipper punalippude lehvides vahet teha, kes mõtles punalipu varjus oma õnnelikust saatusest ja kes arvas selle sotsialistlike tobeduste hulka? Ja lõplikult jäävad lahendamata veel mitmed segased (lihtsameelsed?) küsimused:
Kas taheti õnnestada neid, kelles need varjud lähiminevikust edasi elavad? Kas püüti mälestada nn ?teises Eestis? leinatavaid tasuta arstiabi ja haridust, ametiühingute putjovkasid puhkekodudesse, rändpunalippe sotsvõistluse võidu eest? Või…
-
Inimene, kelle hing või seda matkiv aju retikulaarformatsioon sagedases impulisvahelduses ainiti võbeleb, teeb pigem midagi huvitavat kui kurja, pigem suudleb muulast suule, kui penetreerib tema ribisid.
Teist inimest suudelda kesk tänavat tuleb pähe eriti kergesti siis, kui sel tegevusel on ka kaunis refleksioon ? nii hinges kui ka selsamal tänaval. Ka üksik tuules kõlkuv latern võib erutuslisandi, tõelise armusoola anda ? visates selle varjuna öisele kõnniteele või…
