-
Mõistagi vajaks baar Peldik riigi poolt paar miljonit toetust, et kohe asja korraldama hakata. Need võib kanda jupikaupa minu arvele (mille lisan), iga kuu paarkümmend tuhat, ja mobiiliarve.
-
alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/160704/19.jpg” align=baseline border=0>Mark Soosaare korraldatud XVIII rahvusvaheline filmifestival liitis eelmisel nädalal rõõmsavärvilisse punti dokfilmid, jazz-muusika ja tööpajad. Kersti Uibo Londonist (vasakul) ja Nicolas Philibert Pariisist (paremal) kandsid festivali filmiõpetuslikku poolt. Peaauhinna noppis filmiga ?Ebba ja Torgny ? armastuse imelised teed? rootslane Johan Palmgren (pildi keskel), kes on mehe nagu muusika ehk Havai Birdi embuses. Kontrastseid toone lisas kogu sündmusele Mongoolia kõrilaulik Mega ja kogu…
-
Arvukas tutvuskond meenutab Saima Veidenbergi väga kompetentse ja mitmekülgsete teadmistega erialainimesena, ent ka huvitava, delikaatse ja vaimuka vestluskaaslasena, kellega oli alati väga meeldiv ja rikastav kohtuda.
-
tarmo@sirp.ee
-
70 aastat tagasi (1934) sündis Petserimaal Mäe vallas Usenitsa külas ajakirjanik Nasta Pino.
70 aastat tagasi (1934) sündis Tartus pianist ja pedagoog Eevi Ross.
60 aastat tagasi (1944) sündis Harjumaal Rae vallas lavastaja ja teatripedagoog Merle Karusoo.
60 aastat tagasi (1944) sündis Kärdlas tehnikateadlane Harri Käär. Suri 20. IV 1997 Tallinnas.
2. juuli
50 aastat tagasi (1954) sündis Tallinnas filmilavastaja Elo Tust.
3. juuli
60…
-
Ka siis, kui teemaks oli elu ajalikkus, jäi luuletaja mõttelaad optimistlikuks, hinge surematust rõhutavaks. Ehk ? nagu ta ise ühes metsaluuletuses ütleb: ?Surnud tüvi muutub mullaks, /aga vaik saab sulakullaks.?
Luuletaja raamatutes, illustratsioonides ja akvarellidel on palju puid, merd ja kive ? kunstnikupilguga kirjaniku lapsepõlvemaastikku. Saaremaal Laimjala vallas Kuusiku talu tagakambris sündinud Henno Käo rääkis oma kooliteest: ?Esimesed koolid Audlas, Kahtlas ja Orissaares olid küll…
-
-
tarmo@sirp.ee
-
Milvi Koidu talendikuse veeandsajand jääb läinud sajandisse, fenomenaalsena aga aegkirjadesse eredalt kestma edasigi.
Sügavaim kummardus talle hõimuõdede ja -vendade nimel.
-
Mai Wellner oli mõnus inimene. Sugulaste sõnutsi oli tal sõpru palju ja raha vähe, elu korraldamisele selle tavatähenduses ta boheemlaslikult tähelepanu ei pööranud. Küll aga kulutas kunstnik reisidele-õppimisele. Veel oli tal omadus, mis tegi lihtsaks temalt abi ja tuge paluda ? hoolivus ja empaatiavõime. Selle huvitava tekstiilikunstniku ja vahva inimese loominguline pärand väärib uurimist ja jäädvustamist.
Mälestame Mai Wellnerit ja avaldame kaastunnet omastele.
