-
Väliseksperdina analüüsis Eesti keelevaldkonna viimaste aastate tegemisi Soome Kodumaiste Keelte Instituudi direktor dr Pirkko Nuolijärvi, kes esitas muu hulgas ka küsimuse: mis seires esitatust on kõige olulisem? Strateegial on oma võtmevaldkonnad, kõige tähtsama piiritlemiseks tulekski üle vaadata muutused just neis. Keelekorraldus ja keelehoole, keelekaitse, haridus ja keeleõpe, keeleuurimine, keeletehnoloogilise toe loomine on välja toodud nii strateegias kui seires valdkondadena, mis ennekõike hoolt nõuavad. See, et „eesti…
-
2009. aasta 1. jaanuarist koondatakse justiitsministeeriumis tõlkijad, terminoloogid ning juristlingvistid, langeb ära ka kohustus täiendada ESTERMi. Miks selline käik tehakse?
VASTAB Ivi Papstel, Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja:
Õigusaktide tõlkimisega seonduvate ametikohtade koondamine ei tähenda seda, et tõlkimine lõpetataks – seda lihtsalt jätkatakse teistel alustel. Muudatus on tingitud sellest, et ministeerium soovib senisest enam keskenduda oma põhiülesannete täitmisele. Tõlgete kvaliteedi saab säilitada ka siis, kui need…
-
Ilona Tragel andis lühiülevaate kolmel varasemal ettekandepäeval räägitust ja tõi välja valitsevad uurimissuunad. Paljud ettekandepäevade ettekannete põhjal kirjutatud artiklid on ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus ja Emakeele Seltsi aastaraamatus; Keelest ja Kirjandusest leiab ka kõigi ettekandepäevade põhjalikuma ülevaate. Ettekandeid oli sel aastal 15 (19 autorilt). Kadri Muischnek ja Heiki-Jaan Kaalep tutvustasid arvutiprogrammi, millega saab määrata eesti keele grammatiliste kategooriate sagedusi; programm on katsetamisjärgus ja täieneb pidevalt.…
-
Seminaril olid võrdselt tähelepanu all nii üld- kui ka oskuskeelekorraldus. Oskuskeel on küll valdkonnakesksem ning allutatud rangematele normidele, kuid põimub tihedalt üldkeelega. Kõneldi erialakeelest, selle probleemidest, ohtudest, võimalustest, allikatest. Üldkeeleküsimustest, sh nimekirjutusest ja keelenõuandest, rääkisid EKI vanemteadur Peeter Päll ja vanemkeelekorraldaja Sirje Mäearu. Terminoloogiat ja standardeid käsitlesid rahvusraamatukogu asjatundjad.
Seminari korraldasid kolmandat aastat koostöös Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Vt http://www.nlib.ee/64454
-
Oma kogemusi ja vajalikke abivahendeid tutvustas kuulajatele tõlkija ja toimetaja Kerti Tergem. Päeva teisel poolel keskenduti eesti keelele: Tartu ülikooli assistendi Katrin Kerni loeng jätkus praktiliste harjutustega kolmes töötoas, mida juhendasid EKI keelekorraldajad Sirje Mäearu, Tuuli Rehemaa ja Argo Mund. Väga suur seminarile registreerunute arv (osa soovijaid jäi kahjuks ka ukse taha) näitab, et selliseid üritusi on väga vaja. Vabakutseliste ja tõlkebüroode tõlkijate koolitamine on Eestis…
-
Kui lugesin romaani esimest korda, jäi mulje, et see on väga postmodernistlik, autor kasutab palju viiteid kuhugi või kellelegi. Ütleksin, et romaan on väga „suletud”, see tähendab, mõeldud eesti lugejale. Ja kui neid asju ei tea, siis on romaani lugemine raske. Minu meelest just see oli natuke probleemne tõlkimisel ja seetõttu selgitasin tausta remarkides.
Kui sul keelest arusaamisega raskusi ette tuli, millistest sõnaraamatutest kõige rohkem kasu oli?
Ma…
-
Ühe institutsioonina on sageli nimetatud ka Eesti Terminoloogia Ühingut, kes rahulolematute sõnutsi võiks „jagada soovijaile vajalikke termineid”. Eespool kirjeldatu põhjal on vahest pikematagi selge, et sellised ootused ei ole kuidagi põhjendatud. Ühing koondab eri valdkondade tippasjatundjaid, kes on valmis andma ekspertabi, korraldab võimalusel täienduskoolitusi tegevterminoloogidele jne.
See, et terminoloogiatöö on viimastel aastatel huvikeskmes, näitab ilmselt sedagi, et olukord pole just kiita. Ju on iga sellegi loo lugeja…
-
Kuna sisuliselt algas programmijärgne tegevus juba aasta enne ametlikku algust, on lisaks nimetatutele töö käimas ka 9 möödunud aastal võitnud kavandi raamatuks kirjutamisel. Need on „Tugevusõpetus”, „Keemia põhialused”, „Harilikud diferentsiaalvõrrandid”, „Soojustehnika”, „Üldfüüsika”, „Metsamajanduse alused”, „Üldmaateaduse õpik”, „Sõna ja tähendus. Leksikaalse semantika õpik kõrgkoolidele” ja „Farmakognoosia”. Kõik kohal olnud või oma tööülevaate saatnud autorid kinnitasid, et õpikukirjutamine läheb plaani järgi ning hiljemalt aasta jooksul saab käsikirjad retsensentide…
-
Kõrgharidusvaldkonna institutsionaalsete keelepõhimõtete kehtestamisel tuleks kindlasti arvestada nii Euroopa Nõukogu keelepoliitilisi suundi ja soovitusi kui ka Eestis välja töötatud keelevaldkonda reguleerivaid strateegiaid.
Tartu ülikool alustas oma keelepõhimõtete koostamist paralleelselt uue arengukava väljatöötamisega. Tegemist on aga olulise teemaga ka teiste meie ülikoolide ja kõrgkoolide jaoks, nii et on põhjust selles ka avalikkust kaasa rääkima kutsuda. Eesti avalik-õiguslikud ja riiklikud kõrgkoolid peavad oma institutsioonisisest keelepoliitikat teostades kindlasti ühelt poolt…
-
Sõnad
Eesti kõrgharidusstrateegia 2006–2015: „Tagada eestikeelse haridusja kultuuriruumi areng. Tuleb kindlustada eestikeelse kõrgharidusliku õppe jätkumine ja areng Euroopa avatud haridusruumis. Eesmärgiks on, et kõigis õppesuundades saab eestikeelset kõrgharidust kõigil õppeastmetel.”
„Erialase eesti keele oskuse parendamiseks lülitatakse õppekavadesse erialase eesti keele õpe vähemalt 1 AP mahus. Arendatakse eestikeelset õpitarkvara, toetatakse eestikeelsete õppevahendite koostamist.”
Eesti keele arendamise strateegia 2004–2010: „tagada eestikeelne kõrgharidus (katta kõik erialad oskussõnastike ning eestikeelse õppekirjandusega, säilitada olulises…
