Toeta

Keel

  • Venemaa polevat rahvaste sulatusahi nagu USA
    Kalmõkid ja Georgi lint – kuidas see kokku sobib?
    Aleksandr Belenki

    Venemaa polevat rahvaste sulatusahi nagu USA

    Venemaa rahvad on Putini sõnul konsolideerunud: kui 2017. aastal määratles end eelkõige venemaalasena 63% elanikkonnast, siis 2023. aastal 94% – rahvus ja emakeel pole oluline.

    Jaak Prozes
    4 minutit
  • Võru keelest võrokeste kongressi taustal
    I võrokeste kongressi delegaadid hääletamas võru keele staatuse eelnõu üle.    
     Andres Treial

    Võru keelest võrokeste kongressi taustal

    Võrokeste ja Eesti keelenõukogu ettepanekutest võiks sündida võrokeste organisatsioonide, omavalitsuste ja Eesti riigi tõsine koostöö, et jääks ellu võru keel ja teisedki lõunaeesti keeled.

    Sulev Iva
    4 minutit
  • Eesti kirjakeel – kas ohver või trikster?
    Eesti Rahvusraamatukogu, digar.ee

    Eesti kirjakeel – kas ohver või trikster?

    Keeleteemad põhjustasid ka aastatel 1632–1732 kohati keemistemperatuurini viivaid pingeid, aga lõpptulemus osutus igati kaaperdamiskõlbulikuks.

    Kristiina Ross
    4 minutit

  • Loodut peab ka nimetada saama

    On strateegiliselt tähtis olla üksteisele arusaadav ja püsida mõistmise kursil, mis keelevaldkonnas tähendab lakkamatut mõistetele vastete leidmist.

    Maailma loomisest ei piisa, loodut peab ka nimetada saama. Kui uus ilming tuleb võõrsilt, siis see kodustatakse. Oskuskeeletundjad vahendavad erilist ja uut, et kiirelt muutuv ülimalt spetsiifiline keskkond ei jääks arusaamatuks. See võib kaasa tuua mõistmatuse – siis võõristuse ja vaenulikkuse. Seega on strateegiliselt…
    Ülle Sihver
    3 minutit

  • Pealelend – Sirli Zupping, HTMi keelepoliitika osakonna nõunik

    Targa riigi võti on haridus, hariduse võti on terminiloome. Kuidas meil sellega lood on?
    Riiklikult on terminitööd katkematult toetatud sihtprogrammidega alates 2008. aastast. Praegu on käimas programm „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted 2019–2027“. Seega on paras aeg hinnata, kas see, mis on meid siia toonud, viib meid ka edasi. 2022. aastal valmiski HTMi eestvõttel memorandum „Analüüs ja ettepanekud eesti teadus- ja kõrghariduskeele arendamiseks“.
    Rahvusvahelises võrdluses oleme eeskujulikud,…
    2 minutit
  • Kohanimed kuuluvad kogukonnale
    Wiedemanni auhinna laureaat Peeter Päll: „Paljude rahvaste kohanimesid tuntakse ametliku keele vahendusel, aga on suur vahe, kas nimi on Ufa või baškiiri Öfö, Tšeboksarõ või tšuvaši Šupaškar. Miinimumkava on valmis saada soome-ugri vabariikide kohanimeloendid.“ Pildil Päll kõnelemas 2022. aasta keelekorralduskonverentsil.
    Liis Reiman

    Kohanimed kuuluvad kogukonnale

    Peeter Päll: „Mis puutub süsteemiarmastusse, siis süsteem ei saa olla liiga range, muidu see ei hakka tööle. Alati leidub elemente, mis sinna hästi ei sobitu.“

    Tiina Laansalu
    4 minutit

  • Luksemburg – kas mitmekeelsuse realiseerunud utoopia?

    Milline võiks olla paindlikum suhtumine keeltesse, nii et sellest oleks Eestis kõigil kasu?

    Eestis on viimasel ajal eri tasanditel tervendavalt palju räägitud eesti keele tulevikust, olgu siis eestikeelse hariduse või keeleseaduse muutmisega seoses. Vestlusi vürtsitab ka hirm ja frustratsioon: pipraterad teevad mõttevahetuse vahel päris tuliseks, nagu oleks arutluse all eesti keele elu ja surma küsimus. Pisikesed riigid ja vähese kõnelejaskonnaga keeled – mis meist…
    E2 Keskus
    5 minutit
  • Kuram, kus keeleõppijal on vedanud!

    Kuram, kus keeleõppijal on vedanud!

    Kui mõni lätlane peaks kunagi paluma öelda midagi eesti keeles, siis saab eestlane teda üllatada nii mõnegi Contra veidravõitu läti-eesti-läti sõnaraamatust pärit sõnaga.

    Ilze TĀLBERGA
    5 minutit

  • Helju Kaal 6. III 1930 – 19. I 2023

    19. jaanuaril 2023 jõudis lõpule Emakeele Seltsi kauaaegse raudvara Helju Kaalu elutee. Juuripidi räpinlane, pühendas ta oma elust seltsile ning emakeelele üle poole sajandi. Alates 1958. aastast, kui temast sai seltsi töötaja, jätkus teda täitma paljusid ja mitmesuguseid ülesandeid, sageli koos Heino Ahvenaga nagu paarisrakendis. Pikemat aega oli ta seotud murdekeele kogumisega, juhendades korrespondentide tegevust ning koordineerides iga-aastaste murdevõistluste läbiviimist. Need ajamahukad hoogtööd hõlmasid võistluste ettevalmistamist,…
    2 minutit

  • In memoriam Kalle Eller 7. V 1940 – 10. I 2023

    Kalle Eller sündis Võrumaal Vahtsõ-Kasaritsa mõisas ehk Kitsõmõisas, nüüd uue nimega Verijärve külas. Elleri lapsepõlvest on teada, et repressioonide hirmus pidid vanemad tihti elukohta vahetama. Õppimine Tartu ülikoolis 1964–1970 andis inglise ja eesti filoloogi ning ka ajaloolise keeleteaduse tausta. 
    Elleri perekondlik seotus sõjaeelse taarausuga, fennofiilia ja saksavastasus said tuntuks juba ülikooli ajal. Esseele „Maarahvast“ (1972) järgnes paratamatult sisepagulus 1970. ja 1980. aastatel metsniku kohal Karulas. Elleri võru…
    2 minutit
Sirp