-
Tundsin, et mu juures on soe keha, kes armastab mind. Vaatasin üles. Seal oli ilus niiske roosa keel ja allpool tumedamate ja heledamate triipudega pehme karv. Ta lakkus mu külge ja mul oli ütlemata mõnus olla.
Pööningul, kus me elame, on hallid sarikad ja nende peal hall laineline katus. Siin-seal ripub mõni ümaraharuline ämblikuvõrk või turritab samblatutt.
Aga palju huvitavam on see, mis on allpool. Seal on lõpmatud…
-
Me ei vaata ka üksteise poole.
Tulin Oktogonil peale. Ma ei loe, vahin aknast välja, midagi huvitavat pole, kiirelt määrduvad majaseinad, hall toon, igavad vaateaknad, ringtee rahvas. Ja tihe lumesadu, mis pisut pilti parandab.
Ämbritäis valget värvi on välja valatud.
Ei ole võimalik aru saada, millest see mees seal räägib.
Kuulda ka ei ole, aga aru saada ka mitte. Nagu oleks tal suu vett täis.
Pärast…
-
János Háy
Kogumikust Budapesti sillad” tõlkinud Hedda Maurer
Ronimissild. Saab üles ronida küll, sild lausa kutsub ronima. Ongi arusaamatu, miks ei istu kogu aeg kõrgel sõrestiku otsas inimparv nagu pääsukesed elektriliinidel poolel teel lõunamaale, et jätta selleks aastaks hüvasti kontinentaalse kliimaga, selle kodukohaga, mis meile on alaline, neile aga kõigest ajutine peatuspaik. Seal võiks kogu aeg keegi istuda, et karjuda ülalt kotka kõrvalt kogu maailmale või vähemalt Budapesti…
-
ma tolereerin
pedesid
homoseksuaale
geisid
pederaste
kannivante kakaonokusid
omasooiharaid
inimesearmastajaid
lillasid roosasid
ja rohelisi
ma tolereerin
neegreid
mustanahalisi
afroameeriklasi afroeurooplasi
mudanägusid pigisid
musti
ja nii edasi
ma tolereerin
moslemeid
musulmane
allahikummardajaid
kristlasi
judaiste
budiste
idioote
koleerikuid
ja teisi
ma tolereerin
juute
venelasi
lätlasi katalaane eestlasi
naabri akselit
savolasi
tatarlasi
miljonimängu
juute
kauplusekette
kommuniste
lilli hobuseid kasse
koeraomanikke
pedesid
prohvet muhamedi
kärbseid
ma tolereerin
alkoholi
anarhismi
jaapanlasi
baske juute korrosiooni
reformierakonda
ja pealtkolmekümneseid raadiotoimetajaid
kes kulutavad vetsu ust
lisaks veel vargaid
poolakaid rootslasi
geisid
ameeriklasi
pärilikke haigusi
sookurgi neegreid sinu ema
politseinikke kipsi bussiliiklust
presidendivalimisi
tablette saia õlut
näputööd videolaenutusi
ja nii edasi
ma tolereerin
ma tolereerin
ma tolereerin
tolereerimatust
ja tolereerimatust
nende suhtes
kes üht-teist ei tolereeri
ikkagi tolereerin
elava fantaasiaga troppe
neid samu kes sellest nimekirjast
otsivad seda mille nad endile ise
kõrvade vahele roojanud on
ma tolereerin
ebakindlaid
vaeseid
õnnetuid
vandenõuteoreetikuid
kes…
-
Kassapreili eevamaria ei saa ju tõesti mitte armastamata jätta seda hommikut nii nukrat, nii halli: mulle meenub mu kodulinn kunda, hallis tsemendises suveöös, ümiseb eevamaria georgi häälega, mida ta oli linnahallis õppinud osavaste järele tegema, või mine sa tea, ehk oli see siiski PISUT rohkem marko hääl – ent jätkem see. Jah, näe, oli töökoht, aga on vaid tolm ja tuleb astma ja boonusena pankrot ta…
-
fatboy slim kepib paradiisis
samal ajal kui mina lasen palja persega
karpaadist alla.
oma 2 ja pool kilti.
kuradi rumeenia
lehmad hööritavad puusi
püüdes võimalikult tahapandavad välja näha
tagantpoolt.
kõnnivad raiped ju suisa keset teed oodates
et mõni auto neile persest sisse sõidax.
kuradi rumeenia
kas see on siis elu
kus eesel bussiaknast pea sisse pistab
ning oma kurbade ja lollide eeslisilmadega
su käest suitsujuustu nurub?
kõikjal on peanupud –
mehed kaelani kraavis kaevamas.
koerad põõsas
kael õieli ootamas peatuvat autot
et võtta vastu järjekordne…
-
et seksiostu kohta
ei avalda ma arvamust, sest aastad parimad
neiks tehinguiks ma lasknud olen mööda!
Ent häbi “pärast aastate, mis asjatult on raisat. . . .”
(Ostrovski soovitab)
ei tunne ma,
sest üle neljakümne aasta
ma olen õnnelikus abielus malbe naisega,
kes pole küll
kes teab mis kõrgest soost,
kuid kellel jätkub soojust südames ja selget pead
Ning kahe tubli lapsega meid õnnistand on Jumal
(Nüüd suured nad ja käivad omi teid)
Ei anna hooplevalt ma sellest teada. . . . Ainult seks, et…
-
kuu olevat seal eriti ilus
aga eks seesama paistab siiagi kätte
–
ka oma halvimatel päevadel pole armastus inime
ta sööb kõike
ja ei värista tuisu käes õlgu
ei väsi ei külmu ega sure vanadusse
–
armastus ei ole inime
ta saab üksinda kah hakkama
valus küll natuke aga
mälu on tal pikk
–
ja vihma käes ei sula ära
kuskil elab ikka edasi
nagu sina sügavalsügaval mu sees
ekstaole
kui sa ainult kurat helistaks
ma nipliks käbe tiivad
ja lendaks…
-
häguse joonega metsapiir,
on see kuumast või külmast, tuju ei suuda otsustada.
Varemetipp täis teravat ajalugu,
mida see otse taevasse viimseks redigeerimiseks kihutab.
Sentimeeter paremal viis pihutäit paneeli
ehtimas puudelatvu.
Alles olid jõulud.
Vaata, see on minu kaunis Reval,
kalamees.
Teisel pool kaid peavad veemolekulid balti ketti,
hoiavad üksteisel hästi kõvasti kätest,
pingutusest näod sinised, seisavad liikumatult
nagu meretäis siirupjat blue curacaod.
Üks kraad veel,
andke palun üks veel,
siis saab meie hing terveks ja tugevaks.
Tõsta silmad,
see seal on hiiglaslik Sprott…
-
MISSIOON
Pikaldases päikeseloojangus Säksijärvi rohked rõõmsalt kudrutavad
lainekesed mängivad mu mõtetega. Nad kutsuvad endaga, kuigi
tean, et see on juba teine novembri nädal ja olen külmetanud
liigsest pingest. Nagu igal õhtul on tänagi igas ilmakaares
erinevad värvid – olen siis nendega kääksuval purdel imekspandavalt
puutumatust säilitanud vee kohal. Kui helistaksin sulle siit eemale Alpide
vahele lihtsalt et jagada seda vallatut rahu, ma ütleksin tere
ja et ma olen ammu tahtnud…
