-
Masing ei ole siiski esimene karm Stahli halvustaja. Sellele suhtumiselepani aluse Eduard Ahrens, kes oma 1845. aasta käsitluses kiidab Johann Hornungi teeneid eesti kirjakeele arendajana ja vähendab Stahli panust, nimetades teda eesti kirjakeele sihilikuks moonutajaks. Ka Masing naeruvääristab korduvalt Stahli teoste keelevigu ning süüdistab teda autuses ja koguni käsikirjade varguses (lk 148), samuti „meeletus vihas maakeele vastu” (lk 63, 292). Masingu töid läbib Stahlist kõneldes põlglik-irooniline…
-
Toodagu mõned näited „Keele ja meele” 2004. aastal avaldatud tekstist.² Üpsilon on siin küll ü-ga asendatud, aga kas või kokku-lahkukirjutamise alalt võib leida näiteid, mis tõsimeelse keelenormija marru ajavad, nagu eestikeel või germaanimõju. Vormitasandil torkab silma vokaalmitmuse küllus, nagu samule tulemusile, mingeist opositsioonest, erilisiks kombinatsiooneks, tugevaiks ja nõrguks jne. Seesugused vormid on ÕSi järgi küll igati reeglipärased ja lubatud, aga üldjuhul kohtab neid pigem luulekeeles kui…
-
Tõsi, tulisem arutelu on käinud ajaleheveergudel ja Internetis. Ainuüksi päevalehtede arvamuskülgedel kolumni mahus sõna saanute hulk ületab osalusveebis häälitsenute oma. Aga sedagi on raske pidada konstruktiivseks arvamusvahetuseks, mida eelnõu koostajad oma töö lihvimiseks kasutada saaksid. Kõige häälekamad, nagu ikka, on äärmuslased. Ühed eitavad keelevaldkonna õigusliku reguleerimise vajadust ülepea. See on turufundamentalismi erivorm, omamoodi ebaloogiline, sest selle esindajad küll jumaldavad oma keelt ning möönavad suurte keelte hävitavat…
-
On hämmastav, et (aja)kirjanike seast levib hüsteerilisi karjatusi uue eelnõu vastu. Kes peab vajalikuks üksikuid punkte sarjata, kontekstist välja rebitult ja äärmuslikke kujuteldavaid tõlgendusi pakkudes; kes leiab kogu seaduse hoopis tarbetu olevat, ilma ühtki asjalikku, loogilist põhjendust esitamata. Keeleseadus ei ole mõeldud määrama, kuidas mõnd murret või murrakut kõnelda või mil moel tohib sõpradega suhelda. Mõnus on kuulata järjekindlat murdekeelt, oma roll on ka õigel ajal…
-
Viimastel kordadel on suveülikooli pingis näha olnud järjest rohkem kohalikke elanikke, kes ootavad eelkõige harivaid ja selgelt sõnastatud ettekandeid. Ka suveülikooli korraldamine on läinud üle kohalike seltside kätte. Tundub, et sellest tegevusest on saanud seeme kohaliku kultuurielu uuendamiseks. Kui sattusin möödunud laupäeval Ruusale Räpina valla külade päevale, tuli mulle tunne, et see kõik on ju täpselt sama tore nagu kahe aasta eest suveülikoolis: korraldajad pruugivad võru…
-
Jah, pole parata, muinasjutud kaovad, kuigi ju folkloor tervikuna ilmutab ennast tänapäevalgi uute nähtustena, mis võivad olla elujõulised, aga samas lühiealised. Muinasjutud on vanad ja vägagi visad, mida tõestab ka „Valgõ härg”. Juba möödunud sajandi seitsmekümnendatel näis, et nüüd on tegu viimase jutustajapõlvkonnaga, kuid selgub, et see arvamus oli siiski ennatlik. Toonaste ja lähiaastate salvestuste vahe on ometi suur. Eelmisel sajandivahetusel, samuti ka XX sajandi esimestel kümnenditel…
-
Utilitaarsel mõtteviisil, mis siin avaldub, on vähemalt kaks komponenti: esiteks, ühendada ühe keele õppimine selle rahva suuruse ja tähendusega, ja teiseks ökonoomia komponent – kas meie globaliseerunud maailmas ei piisagi ühest kõige tähtsamast, inglise keelest, millega igal pool maailmas hakkama saab? Milleks siis veel aega ja jõudu teistele keeltele raisata? Inglismaa utilitarismi kodumaana on ise sellele küsimusele ajakirjanduses reageerinud: ka Inglismaa eliitülikoolides pole võõrkeelte oskuse tõendamine…
-
USA paljud entsüklopeedilised teatmeteosed tunnevad ainult farmerite (Rahva)parteiga seotud populiste, mõned entsüklopeediad märgivad ka, et vene narodniku sõnavastena võidi LääneEuroopa keeltes kasutada populisti. Ka varasemad eesti sõnavaraallikad ei tunne nende sõnade meieaegset põhitähendust. „Eesti entsüklopeedia” VI (1936) tunneb populismi ainult eespool nimetatud prantsuse kirjandusvoolu tähenduses. Gustav Naani peatoimetatud ENE VI köide (1974) esitleb populismi all USA farmerite ja tööliste Rahvaparteid. ENE kaasaegsed – õigekeelsuse sõnaraamat (1976)…
-
Kas nii ratsionaalne oligi põhjus, miks jätsite kirjanduse ja võtsite keele? Olite ju Eestis koolitüdrukuna luulet harrastanud.
See oli põhjustatud keelevahetusest. Peab olema keelega elavas kontaktis, et luuletada. Paguluses kuivas mu luulesoon kinni. Olen küll tõlkinud inglise keelde eesti luulet ja ühe romaani, Arved Viirlaiu „Ristideta hauad”. Mõndagi on avaldatud. Nii et side kirjandusega on säilinud. Minu esimene doktorikraad Hamburgi ülikoolist oli filoloogia alalt. Filoloog uurib keele…
-
Mida aeg edasi, seda sagedamini avaldatakse aga rahulolematust selle üle, kuidas eestlased ise eri eluvaldkondades oma keelt kasutavad ja kuidas nad eesti keele asemel mõnda muud keelt eelistavad. Meie pealinna välisilme ei ole kunagi nii võõrkeelne olnud ning avaliku keelekasutuse kehv kvaliteet teeb murelikuks ka kõige tulihingelisemad väljendus- ja vormivabaduse pooldajad. Kõiki neid suundumusi silmas pidades tegi Eesti keelenõukogu 2007. aasta 15. aprillil kohtumisel haridus- ja…