-
Olemasoleva seaduse sisulise ja vormilise vananemise kõrval oli selle uuendamise kaalukaks põhjuseks ka põhiseaduse sissejuhatavasse ossa riigikogu poolt 2007. aastal üksmeelselt tehtud täiendus, mis vajab sisulist ja õiguslikku lahendust. Haridus- ja teadusminister moodustas 1. X 2008 eelnõu ettevalmistamiseks laiapõhjalise ministeeriumidevahelise komisjoni, kohustades muu hulgas osutama erilist tähelepanu avalikule keelekasutusele, reklaami- ja asjaajamiskeelele ning eesti kirjakeele normi valdamise kohustuslikkusele avalike teenistujate jaoks. Komisjon võttis uue keeleseaduse sisu…
-
Paljud uued üldkeele sõnad kirjeldavad uuema aja eluolu (spaa, kaalujälgija, katseklaasilaps, m-makse, pankrotimeister jt). Lisaks neile on sisse võetud ka sõnu, mis pole uued, kuid on esimesest trükist lihtsalt välja jäänud. On loomulik nähtus, et sõnadele lisandub aja jooksul uusi tähendusi või kasutusi: näiteks aken ei võinud 20 aastat tagasi ilmunud vihikus kuidagi tähistada nüüd kõigile väga harilikku arvuti ekraanipildi osa. Samuti on sõnu, mis on…
-
Omadele, põhilugejaskonnale, esitlevad Setomaa lehetegijad end selle vormeli abil (toimetuseandmetes ja seto tekstide all) kui tuttavate perede/ suguvõsade liikmeid: Sarvõ Õiõ, Hõrna Maar’a, Taro Igor. Võõrale ollakse moodsalt ainulised, indiviidid – Õie Sarv, Maarja Hõrn ja Igor Taro (selline on kasutus standardkeelse teksti all ja kolleegiumiliikmete loetelus). Imelik tundus ainult, et südamlikes, omadele suunatud rubriikides „Sünnüpäävälatsõ’”, „Õnnõsuuvmise’” ja „Mälehtämi” oli mõnusast pruugist loobutud.
Maik suus, tuli tahtmine…
-
Masing ei ole siiski esimene karm Stahli halvustaja. Sellele suhtumiselepani aluse Eduard Ahrens, kes oma 1845. aasta käsitluses kiidab Johann Hornungi teeneid eesti kirjakeele arendajana ja vähendab Stahli panust, nimetades teda eesti kirjakeele sihilikuks moonutajaks. Ka Masing naeruvääristab korduvalt Stahli teoste keelevigu ning süüdistab teda autuses ja koguni käsikirjade varguses (lk 148), samuti „meeletus vihas maakeele vastu” (lk 63, 292). Masingu töid läbib Stahlist kõneldes põlglik-irooniline…
-
Toodagu mõned näited „Keele ja meele” 2004. aastal avaldatud tekstist.² Üpsilon on siin küll ü-ga asendatud, aga kas või kokku-lahkukirjutamise alalt võib leida näiteid, mis tõsimeelse keelenormija marru ajavad, nagu eestikeel või germaanimõju. Vormitasandil torkab silma vokaalmitmuse küllus, nagu samule tulemusile, mingeist opositsioonest, erilisiks kombinatsiooneks, tugevaiks ja nõrguks jne. Seesugused vormid on ÕSi järgi küll igati reeglipärased ja lubatud, aga üldjuhul kohtab neid pigem luulekeeles kui…
-
Tõsi, tulisem arutelu on käinud ajaleheveergudel ja Internetis. Ainuüksi päevalehtede arvamuskülgedel kolumni mahus sõna saanute hulk ületab osalusveebis häälitsenute oma. Aga sedagi on raske pidada konstruktiivseks arvamusvahetuseks, mida eelnõu koostajad oma töö lihvimiseks kasutada saaksid. Kõige häälekamad, nagu ikka, on äärmuslased. Ühed eitavad keelevaldkonna õigusliku reguleerimise vajadust ülepea. See on turufundamentalismi erivorm, omamoodi ebaloogiline, sest selle esindajad küll jumaldavad oma keelt ning möönavad suurte keelte hävitavat…
-
On hämmastav, et (aja)kirjanike seast levib hüsteerilisi karjatusi uue eelnõu vastu. Kes peab vajalikuks üksikuid punkte sarjata, kontekstist välja rebitult ja äärmuslikke kujuteldavaid tõlgendusi pakkudes; kes leiab kogu seaduse hoopis tarbetu olevat, ilma ühtki asjalikku, loogilist põhjendust esitamata. Keeleseadus ei ole mõeldud määrama, kuidas mõnd murret või murrakut kõnelda või mil moel tohib sõpradega suhelda. Mõnus on kuulata järjekindlat murdekeelt, oma roll on ka õigel ajal…
-
Viimastel kordadel on suveülikooli pingis näha olnud järjest rohkem kohalikke elanikke, kes ootavad eelkõige harivaid ja selgelt sõnastatud ettekandeid. Ka suveülikooli korraldamine on läinud üle kohalike seltside kätte. Tundub, et sellest tegevusest on saanud seeme kohaliku kultuurielu uuendamiseks. Kui sattusin möödunud laupäeval Ruusale Räpina valla külade päevale, tuli mulle tunne, et see kõik on ju täpselt sama tore nagu kahe aasta eest suveülikoolis: korraldajad pruugivad võru…
-
Jah, pole parata, muinasjutud kaovad, kuigi ju folkloor tervikuna ilmutab ennast tänapäevalgi uute nähtustena, mis võivad olla elujõulised, aga samas lühiealised. Muinasjutud on vanad ja vägagi visad, mida tõestab ka „Valgõ härg”. Juba möödunud sajandi seitsmekümnendatel näis, et nüüd on tegu viimase jutustajapõlvkonnaga, kuid selgub, et see arvamus oli siiski ennatlik. Toonaste ja lähiaastate salvestuste vahe on ometi suur. Eelmisel sajandivahetusel, samuti ka XX sajandi esimestel kümnenditel…
-
Utilitaarsel mõtteviisil, mis siin avaldub, on vähemalt kaks komponenti: esiteks, ühendada ühe keele õppimine selle rahva suuruse ja tähendusega, ja teiseks ökonoomia komponent – kas meie globaliseerunud maailmas ei piisagi ühest kõige tähtsamast, inglise keelest, millega igal pool maailmas hakkama saab? Milleks siis veel aega ja jõudu teistele keeltele raisata? Inglismaa utilitarismi kodumaana on ise sellele küsimusele ajakirjanduses reageerinud: ka Inglismaa eliitülikoolides pole võõrkeelte oskuse tõendamine…
