-
Millised on kõige suuremad muutused suvel rahvaaruteluks välja pandud tekstiga võrreldes?
Üldsusele juba teadaolevalt loobus keeleseadust ette valmistav töörühm avaliku keelekasutuse, sh ajakirjanduskeele reguleerimisest, taotlusest nõuda selle vastavust eesti kirjakeele normile. Loodetavalt leiab keelehooldekeskus koos ajakirjanike esindajatega vastuvõetava sisukirjelduse mõistele „keelekasutuse hea tava”, mida seaduseelnõu käesolevas versioonis kutsutakse meediaorganisatsioone järgima. Kuna keeleteadlaste hulgas puudub üksmeel praegu kehtivas keeleseaduses sisalduva eesti keele piirkondlike erikujude mõiste täpsustamise ja kasutamise…
-
Neist ütlemistest ja aruteludest kasvas huvi kommentaaride keelt lähemalt vaadata: kas 11. kommenteerimisaastaks (Delfis kommenteerimise võimalus avati 1999. aasta lõpus) on välja joonistunud silmapaistvaid erijooni ja ehk koguni muutusi. Materjaliks noppisin igast aastast juhuslikke kommentaare, aasta kohta 10 päeva- ja 10 meelelahutusuudiste teemast, ning analüüsisin neid normikeele seisukohast, et näha, mis täpselt normist erineb. Juba enne keelelist analüüsi selgus, et päevauudiste kommentaarid on meelelahutusuudiste omadest märkimisväärselt…
-
Need, kellele anti ülesandeks kiirkorras tõlkida ingliskeelne public health eesti keelde, ei saanud aru, et public ei ole publik ega rahvas, vaid avalikkus, ning et health ei ole tervis, vaid tervishoid. Nad ei saanud aru, et ei valda ei inglise ega eesti keelt. Sama kehtib ka riigikogu enamuse kohta, kes ei saanud aru, et möödaminnes muudetakse väga sügavalt eesti keelt. Teiseks nimevärraks on „Tervise Arengu Instituut”!…
-
Mida tuli teha enne märksõnastike liitmist?
Pidime leidma parima võimaliku viisi märksõnastike ühendamiseks. Katse näitas, et sarnaste andmestruktuuride tõttu saab terminikirjed liita programmiliselt, välistades terminite ja nendevaheliste seoste korduvuse. Aga pidime siiski enne käsitsi ühtlustama ainevaldkondade loetelu ja sõnade jaotamise valdkondade vahel. See oli üsna aeganõudev töö.
Milles seisnes märksõnastike liitmisel toimetamine? Kes seda tööd tegid ja mismoodi see käis?
Programmiliselt liidetud terminikirjed ei olnud päris veatud. Seal leidus…
-
Siinse lühilugude sarja eesmärk on põhjendada levinud keelehalbuste tõrjumist. Esimene õigekeelsussõnaraamat, kus öeldud, et sõna koheselt oleks parem vältida, on ÕS 1960. Hoolimata sellest, et sama soovituse leiab kõigist hilisematest ÕSidest (1976, 1999, 2006) ja sõna on käsitletud ka mitmes keelehooldeartiklis, paistab, et kordamine ei tee paha, sest koheselt on dokumendikeelest levinud ammu mujale. Miks keelehooldajad seda tuletist siiski ei soovita? Koheselt on ületuletatud sõna. Vaadelgem…
-
Tahaks küll, kui saaks, aga ei ole võimalik. Selgitan. Esiteks. Igasugune seadus on juriidiline dokument ja saab sisaldada ainult üheselt mõistetavaid nõudeid – kas jah või ei, kas lubatud või keelatud. Mõisteid nagu avalik keelekasutus, ajakirjanduskeel või korrektne kirjakeel ei ole võimalik seaduse mõttes määratleda. Avalik keelekasutus on kõik tekstid, mille vastuvõtjaskond pole piiratud, näiteks ka kogu Internet, mille levikupiiridki ei lange kokku seaduse kehtivusalaga. Ajakirjanduskeel…
-
Keeleseaduse komisjon arvestas seaduse eelnõus selle formuleeringuga, pidades silmas nii siin kui ka varasemates keelenõukogu dokumentides väljendatud rahulolematust ja muret ajakirjanduskeele kvaliteedi pärast. Viimane omakorda põhines ka avalikkuse sagedasel tähelepanujuhtimisel ajakirjanduskeele lohakusele ja ebakorrektsusele. Komisjonis arutleti ka võimaluse üle valida teine tee: kirjutada eelnõusse üleskutse, mis viitaks näiteks keelekasutuse heale tavale. Toodi esile mitmeid argumente, mis selle valiku kasuks ei rääkinud.
Esiteks on keelekasutuse hea tava praegu …
-
Olemasoleva seaduse sisulise ja vormilise vananemise kõrval oli selle uuendamise kaalukaks põhjuseks ka põhiseaduse sissejuhatavasse ossa riigikogu poolt 2007. aastal üksmeelselt tehtud täiendus, mis vajab sisulist ja õiguslikku lahendust. Haridus- ja teadusminister moodustas 1. X 2008 eelnõu ettevalmistamiseks laiapõhjalise ministeeriumidevahelise komisjoni, kohustades muu hulgas osutama erilist tähelepanu avalikule keelekasutusele, reklaami- ja asjaajamiskeelele ning eesti kirjakeele normi valdamise kohustuslikkusele avalike teenistujate jaoks. Komisjon võttis uue keeleseaduse sisu…
-
Paljud uued üldkeele sõnad kirjeldavad uuema aja eluolu (spaa, kaalujälgija, katseklaasilaps, m-makse, pankrotimeister jt). Lisaks neile on sisse võetud ka sõnu, mis pole uued, kuid on esimesest trükist lihtsalt välja jäänud. On loomulik nähtus, et sõnadele lisandub aja jooksul uusi tähendusi või kasutusi: näiteks aken ei võinud 20 aastat tagasi ilmunud vihikus kuidagi tähistada nüüd kõigile väga harilikku arvuti ekraanipildi osa. Samuti on sõnu, mis on…
-
Omadele, põhilugejaskonnale, esitlevad Setomaa lehetegijad end selle vormeli abil (toimetuseandmetes ja seto tekstide all) kui tuttavate perede/ suguvõsade liikmeid: Sarvõ Õiõ, Hõrna Maar’a, Taro Igor. Võõrale ollakse moodsalt ainulised, indiviidid – Õie Sarv, Maarja Hõrn ja Igor Taro (selline on kasutus standardkeelse teksti all ja kolleegiumiliikmete loetelus). Imelik tundus ainult, et südamlikes, omadele suunatud rubriikides „Sünnüpäävälatsõ’”, „Õnnõsuuvmise’” ja „Mälehtämi” oli mõnusast pruugist loobutud.
Maik suus, tuli tahtmine…
