Keel
-
Wikipediast, soome-ugri keeltes
Meie setode identiteet aina tugevneb, soome-ugri kultuuripealinna augi on sel aastal teatavasti Obinitsale osaks langenud. Soome-ugri keelte kõnelejaskond Venemaal aga väheneb ähvardavalt kiiresti. Eriti kiiresti langeb emakeeleoskuse tase noorte seas. Emakeeleoskust ei hinnata, sest ühiskondlik taust ja suhtumine teistesse keeltesse peale vene keele on Venemaal üha ksenofoobilisem. Kuna paljud Venemaa soomeugrilased enam emakeelt ei oska ja need, kes oskavad, on kakskeelsed, siis ollakse suuresti leppinud sellega,…4 minutit -
Aastal 2014 teisenes Eestis keelepoliitiline reaalsus
Keel on ennekõike julgeolekukomponent, mille eiramisega võivad kaasneda regionaalne (kus elatakse), sotsiaalne (mis kihis) ja virtuaalne (meedia ja meelelahutuse mõju) oht.
Lõppeval aastal muutus suuresti keelepoliitiline reaalsus: sai selgeks, et võimas idanaaber on valmis sõjaliste meetmetega laiendama venekeelset mõju- ja meelsusruumi. Ilmus välja inimesi, kes nõus naabri maha lööma – ikka selleks, et ei peaks asukohamaa keelt ära õppima, või, veelgi drastilisem, seda kasutama.…8 minutit -
Kuidas on Eestis sisustatud „lõimumine”?
Objektiivne lõimumise märk on kindlasti eesti keele kui riigikeele oskus, ilma selleta ei ole lõimumine ilmselt võimalik.
Kultuuriministeerium, kes vastutab ametkonnana lõimumise eest, on määratlenud lõimumise nii: „Lõimumise ehk integratsiooni eesmärk on soodustada olukorda, kus Eestis elavate teiste rahvaste esindajatele ja eestlastele on tagatud sidus ja tolerantne ühiskond, et siin oleks koos hea ja turvaline elada, töötada, õppida, kultuuri edendada, olla ühiskonna…3 minutit -
Oi, kas jälle üks (eestlaste) keelevahetus?
ehk Ukraina suržik pole vaid venesta(u)mise tunnus
Ukrainas ei ole segased lood üksnes poliitilise identiteedi ja hoiakutega, ka keelesituatsioon on seal mitmepalgeline. Mäletan, et sulle kui sotsiolingvistile ei meeldinud päris 6. juuni Keele Infolehes ilmunud Ilja Magini ta enda sõnul puhtlingvistilised põhjendused teemal „Miks tundub ukraina keel venelastele naljakas?”. Jah, kui naljakas, siis ilmneb kolonistlik üleolek ka kirjutaja enda käsituses, kuigi tema mõte…4 minutit -
Oi, kas see on enam eesti keel?
ehk Keel elab ja toimib variantide kujul
Aili Künstler: Täna peetakse Tartus X muutuva keele päeva. Jah, keel muutub, ka kirjakeel (uues eesti keeles: keele suhtes on täheldatav muutumine; keel on muutuv) – ja väga kiiresti. Seda olen oma ametis Sirbi keeletoimetajana täheldanud küll. Ent muutub mitmeti (uues eesti keeles: muutused on erinevad). Väga sageli tunduvad kirjutajate ühesuunalised eelistused teksti pigem kantseliidistavat ja üheülbastavat, nii sõna kui…5 minutit -
Oi, kas nii on ikka sobilik öelda? ehk Setud või setod?
Aili Künstler: Sotsiaalpoliitilise tagapõhjaga sõnavaraga ringikäimine on küllalt keeruline asi: rassi, rahvuse ja murdetaustaga seonduv allub parasjagu puhuvatele tuultele kui pilliroog, Euroopa Komisjoniski. Alles see nõukogude ajal oli, kui tõlkekirjanduses väljendas ingliskeelne lihtrahvas end alati murdekeeles. Oli tollal neidki, kes seda lahendust õigeks ei pidanud, kuid ju siis polnud muud keeleregistrit ka eesti keeles võtta. (Murre isegi ju solvav sõna, nagu Mikk Sarv sessamas formaadis on kirjutanud,…4 minutit -
Ideoot ehk Kui ortograafia kipub tegutsema tõlkija eest, saab abi internetist
Täna on Euroopa keeltepäev ja 30. september tõlkijate kaitsepühaku Püha Hieronymose päev. Siinkohal pisut sellest, kuidas tõlkida suuri klassikuid õhtuti mõnusalt mööda netifoorumeid surfates.
Oletame, et tõlkija võtab ette eksperimendimaia prantsuse kirjaniku Raymond Queneau’ 1959. aasta romaani „Zazie metroos” („Zazie dans le métro”), mis tegi tolle hetkeni vaid kitsamas ringkonnas tuntud autori üle maa ja kaugemalgi tuntuks.
Kiirelt kultusteoseks saanud raamatu menu taga on kindlasti tegelased ja lugu.…4 minutit -
Oi, seda küll tõlkida ei anna! ehk Tõlkida tuleb südamega
Südamega, mis Uurali tüvega sõna, on kohati lausa paha lugu. Vanad tähendused on ununenud või teisenenud: süda on täis tähendab siiamaani, et ollakse vihane, suure südamega inimene märkis aga varem kurja inimest. Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasist leiab: „et nende südamed mitte suureks ei kasvaks, lapsed ei tohi looma südant süüa – kasvavad kangeks ja kurjaks”, „küll sool oo üks suur ja tige süda sees. Et…5 minutit -
Oi, kui hästi mõjus! ehk Sõna jõu taga on inimene
Mikk Sarv: Paari aasta eest ilmus mu raamat „Sõna jõud”,[4] kus sees mõtisklused meie keele sõnade sisust ning võimalikest tähendustest. Vastukaja raamatule on olnud hea, olen leidnud ka ise hulganisti uusi seoseid. Mu meelest ei saa sõna jõudu või jõuetust lahutada sõna ütlejast või kirjutajast ning tema vaimujõust. Jõulise ja vaimurikka inimese suust ning sulest sünnivad ka jõulised sõnad.
Kindlasti aitab vaimurikkuseni jõudmisele kaasa mõtlemine sõna ajaloo…4 minutit -
Analüütiline ja kontinentaalne filosoofia pole sama distsipliin
Kas te võtsite sellest ülestõusust osa?
Muidugi! Nii et põhiliselt lugesin ma iseseisvalt, saades sellest erialast maitse suhu, mis hakkas mulle üha enam ja enam meeldima. Tol ajal koolitasin ma ennast kontinentaalseks filosoofiks. Prantsusmaal oli see normaalne, kuna see oligi sisuliselt ainus variant. Analüütilise filosoofia avastasin juhtumisi. Olin Prantsuse psühhoanalüütiku Lacani järgija. Olin tollal tuntud isegi kui tema jünger. Sotsiaalselt oli see väga tulus, kuna Lacan oli…6 minutit
