-
Veebruar (ld februaris)2 oli Rooma kalendris rituaalse pühitsuse ja puhastuse kuu, siis valmistuti uue aasta alguseks (see saabus märtsis) – juhuse tahtel paneb meid ka Eesti Vabariigi sünnipäev veebruari lõpus sedasama tegema, kui president (praesidens) täidab oma eesistuja rolli. Kohalike omavalitsuste valimiste eel aga meenutagem, et kandidaat (candidatus) oli Roomas ametikoha taotleja, kes selle märkimiseks kandis säravvalget plekitut rüüd; ka kõlbeliselt rikkumatu loomuga inimest iseloomustas omadussõna…
-
Avalikkusele suunatud keelenõukogu soovitused vormuvad keelenõukogu seminarile järgneval koosolekul. Keda nõukogu seminarile esinema-arutlema kutsub? Kuidas need, kes ka tulla tahaksid, teie järgmisest kogunemisest teada saavad?
Kutsutute ring on olnud väga lai: keeleinimesed, poliitikud, õpetajad, õpilased, üliõpilased, kõrgkoolide rektorid ja prorektorid, poliitikud, ministeeriumide esindajad, ajakirjanikud, toimetajad jne. Loomulikult sõltub kutsutute ring ka teemast. Oleme alati saatnud enne seminari ka pressiteate ning seminaride järel ka teemakohased soovitused suurematesse…
-
2) Keelenõukogu on seisukohal, et koolil on keskne roll noore põlvkonna keeleharjumuste ja kirjakeele väärtustamise kujundamisel. Need eesmärgid on väljendatud niihästi riiklike õppekavade üldosades kui ka eesti keele ainekavades. Keelenõukogu leiab, et nende eesmärkide saavutamine ei ole võimalik üksnes emakeeleõpetaja pingutustega, vaja oleks toetada ja arendada kõigi õpetajate kirjakeeleoskust ja -teadlikkust. Seetõttu soovitab keelenõukogu korraldada ulatuslikku täiendkoolitust kõigi aineõpetajate kirjakeeleoskuse ja keeleteadlikkuse tõstmiseks.
3) Keelenõukogu soovitab analüüsida…
-
Kuigi Mulgi murdeala on üsna väike, on selle murrakute vahel rohkelt erinevusi, sest mõjutusi on keelde tulnud mitmelt poolt. Erinevused tähendavad peale probleemide ikkagi ka rikkust. Selles sõnaraamatus ei ole püütud välja valida üht õiget sõna või sõnakuju mingi mõiste tähistamiseks, rohkem on tähelepanu pööratud sellele, kuidas keele küllust säilitada ja see arusaadaval viisil edasi anda. Selleks on loodud võimalused nii hääliku- kui vormivariantide esitamiseks, sünonüümsete…
-
K. I.: Murdekeeles kõnelemine on praegu trendikas. Televisioonis ja raadios esinetakse murdes hea meelega, kuid erinevalt nt Võru- ja Setumaast Mulgi peredes mulgi keelt ei kõnelda, osa vanavanemaid veel oskab. Kodus ja lastega räägitakse järjekindlalt kirjakeelt ja nii viivad murdekõnelejad selle oskuse edasi pärandamata endaga kaasa.
A. L.: MKI ongi viimastel aastatel sihikindlalt tegelnud just keelega. On ju teada, et murdekeeled pole olnud kirjakeeled, vaid kõnekeeled. Nüüd…
-
Suur hulk selliselt moodustatud sõnadest jääbki ühekordselt kasutatuks, teised äratavad mõne erksa lugeja tähelepanu, kes omakorda sama sõna kuskil oma tekstis kasutab, ja nii võivad spontaanselt moodustatud tekstisõnadki levida ja jõuda lõpuks ka sõnastikesse. Harva suudetakse takkajärele fikseerida, kes, kus ja millal mingit sõna esmakordselt kasutas. Lugesin alles hiljaaegu ühest mälestusteosest, et sõna kohvik levis enne kasutatud kohvimaja ja kafee asemele 1920ndatel aastatel Adsoni, Tuglase ja…
-
Missugune on olnud õpetajate ja juhendajate roll sinu elus?
Olen saanud oma õpetajatelt väga häid teadmisi ja kollegiaalset kohtlemist. Hilisemas tööelus olen märkamatult matkinud neid oma õpetajaid, kellega on olnud sarnaseid iseloomujooni.
Näiteks Paul Ariste tundis alati sügavat huvi üliõpilaste päritolu ja sugulussuhete vastu. Tunnistan, et ka mulle meeldib teada, kust koolist üliõpilane on tulnud ja kes on olnud ta emakeeleõpetajad.
Kuidas on aja jooksul muutunud üliõpilase ja…
-
Tallinna linnavalitsust võib mõista: õiguslikult ja praktiliselt kahtlase väärtusega ettevõtmine tuleb vähemalt vägevalt nimetada. Mis sunnib aga teadusasutusi, kõrgkoole ja ministeeriume segase sisuga võõrsõnu eelistama? Ses vallas peaksid olema ametis ju piisavalt haritud inimesed, pealegi on õppejõudude üks ülesandeid eestikeelse oskussõnavara eest hea seista.
Terminiga ongi tegemist. Eelmisel aastal ilmunud „Võõrsõnade leksikoni” kaheksandas, põhjalikult ümber töötatud trükis (Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa,…
-
Mõned murdesõnad erinesid kirjakeelsetest ainult mõne tähe võrra, mistõttu nende tähendus oli aimatav, nagu obene (hobune), sann (saun), kaar (kaer), mõts (mets) jms. Erinevusi oli ka tegusõnade osas, nagu lätsi (läksin), olli (olin), osti (ostsin) jne.
Meenub anekdoodilaadne lugu, kus tegelasteks olid minu ema ja väike tütar. Ühel kenal päeval leidis tüdruk aia äärest surnud muti ja ruttas kohe oma leiust vanaema informeerima: „Vanaema, üks mutt magab…
-
Loomulik on küll see, et murdekeel muutub ja on alati oma ajastu nägu. Kaua aega on murret peetud traditsioonilise talupojakultuuri osaks ja seda hinnatud kui vanade paiksete inimeste võimalikult vanapärast keelekasutust. Ideaalset murdekeelt nähti üksnes minevikus, sest vähemadki uuendused võisid selle ehtsust kahjustada. Muutumine on siiski omane ka murdekeelele. Kui meie murdeid tahetakse elavana kuulda ja jätkuvalt kasutada, olgu Hiius, Mulgis või Haanjas, siis peaks murdekeel…
