-
Südamega, mis Uurali tüvega sõna, on kohati lausa paha lugu. Vanad tähendused on ununenud või teisenenud: süda on täis tähendab siiamaani, et ollakse vihane, suure südamega inimene märkis aga varem kurja inimest. Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasist leiab: „et nende südamed mitte suureks ei kasvaks, lapsed ei tohi looma südant süüa – kasvavad kangeks ja kurjaks”, „küll sool oo üks suur ja tige süda sees. Et…
-
Mikk Sarv: Paari aasta eest ilmus mu raamat „Sõna jõud”,[4] kus sees mõtisklused meie keele sõnade sisust ning võimalikest tähendustest. Vastukaja raamatule on olnud hea, olen leidnud ka ise hulganisti uusi seoseid. Mu meelest ei saa sõna jõudu või jõuetust lahutada sõna ütlejast või kirjutajast ning tema vaimujõust. Jõulise ja vaimurikka inimese suust ning sulest sünnivad ka jõulised sõnad.
Kindlasti aitab vaimurikkuseni jõudmisele kaasa mõtlemine sõna ajaloo…
-
Kas te võtsite sellest ülestõusust osa?
Muidugi! Nii et põhiliselt lugesin ma iseseisvalt, saades sellest erialast maitse suhu, mis hakkas mulle üha enam ja enam meeldima. Tol ajal koolitasin ma ennast kontinentaalseks filosoofiks. Prantsusmaal oli see normaalne, kuna see oligi sisuliselt ainus variant. Analüütilise filosoofia avastasin juhtumisi. Olin Prantsuse psühhoanalüütiku Lacani järgija. Olin tollal tuntud isegi kui tema jünger. Sotsiaalselt oli see väga tulus, kuna Lacan oli…
-
Oma sõjavägi on üks omariikluse olulisemaid tunnuseid. Oma sõjaväe keel on riigikeel. See oli eesti ohvitseridele selge juba I maailmasõja lõpuaastail, kui alustati eestikeelse sõjandusterminoloogia loomist. Sõjandussõnu oli eesti keeles varemgi, aga omakeelne sõjavägi vajas süstemaatilist lähenemist. Selleks moodustati 1917. aastal formeeritud eesti rahvusväeosade1. jalaväepolgus spetsiaalne komisjon.
Tänapäeval on olukord teistsugune. Eesti on NATO liige ja NATO asjaajamise keel on inglise keel. Inglise keel on enamiku allaviiekümneste…
-
Möödunud aasta oli keelesündmuste poolest üle keskmise, positiivset oli ilmsesti rohkem ja tublid olid nagu alati kirjakeele ja keelekorpusega seonduvad valdkonnad. Lähtun ülevaates maailmas harjumuspärastest keelekorraldusmõõtmetest, mida millegipärast võõristatakse isegi „Eesti keele arengukavas 2011–2017”. No küll see lääne teadus kunagi ka meieni jõuab.
Keelekorpuskorralduses aina töövõidud
Aasta algas ja lõppes paksude sõnastikega. Jaanuaris esitletud Silvi Vare kaheköiteline „Eesti keele sõnapered” sai õigusega aasta parima keeleteo tiitli. Aasta lõpus…
-
Põhjus on labane. Eiratud on põhinõuet: tõlkijalt oodatakse küll lähtekeele mõistmist (aeg-ajalt ehk sõnaraamatulegi toetudes), kuid tulemkeelt peab ta kindlasti valdama hästi, kas emakeelena või korraliku lugemuse ja keeles elamise alusel sellega võrdväärselt. Vaevaline sõnaraamatu varal komberdamine tulemkeeles, hoides algupärandi lause võõrapärasest sõnajärjest kramplikult mõlema käega kinni, ei tohiks kuidagi kõne alla tulla. Valitud tõlkija on kahjuks just seda teinud. Näiteks küülikud võisid Austraalias kujuneda jubedaks…
-
Kuid – pöördun nüüd Aafrikast Eestisse ja teen juttu laulmisest üldse, oma häälest ja laulust ning üles noppimata kullast, mis ootab veel tänapäevalgi neid, kes vaevuvad regivärsijälgedesse astuma ja minevikuvaime teretama. Alustama pean aga hoopis nukramas toonis, et hiljem võiks lootusrikkama viisi üles võtta.
Meie lapsed sünnivad tollest laulvast kõiksusest tihtilugu üsnagi laulutusse ellu. Norm on pigem see, et ema ei laula unelaulugi, vaid paneb plaadi peale.…
-
Veebruar (ld februaris)2 oli Rooma kalendris rituaalse pühitsuse ja puhastuse kuu, siis valmistuti uue aasta alguseks (see saabus märtsis) – juhuse tahtel paneb meid ka Eesti Vabariigi sünnipäev veebruari lõpus sedasama tegema, kui president (praesidens) täidab oma eesistuja rolli. Kohalike omavalitsuste valimiste eel aga meenutagem, et kandidaat (candidatus) oli Roomas ametikoha taotleja, kes selle märkimiseks kandis säravvalget plekitut rüüd; ka kõlbeliselt rikkumatu loomuga inimest iseloomustas omadussõna…
-
Avalikkusele suunatud keelenõukogu soovitused vormuvad keelenõukogu seminarile järgneval koosolekul. Keda nõukogu seminarile esinema-arutlema kutsub? Kuidas need, kes ka tulla tahaksid, teie järgmisest kogunemisest teada saavad?
Kutsutute ring on olnud väga lai: keeleinimesed, poliitikud, õpetajad, õpilased, üliõpilased, kõrgkoolide rektorid ja prorektorid, poliitikud, ministeeriumide esindajad, ajakirjanikud, toimetajad jne. Loomulikult sõltub kutsutute ring ka teemast. Oleme alati saatnud enne seminari ka pressiteate ning seminaride järel ka teemakohased soovitused suurematesse…
-
2) Keelenõukogu on seisukohal, et koolil on keskne roll noore põlvkonna keeleharjumuste ja kirjakeele väärtustamise kujundamisel. Need eesmärgid on väljendatud niihästi riiklike õppekavade üldosades kui ka eesti keele ainekavades. Keelenõukogu leiab, et nende eesmärkide saavutamine ei ole võimalik üksnes emakeeleõpetaja pingutustega, vaja oleks toetada ja arendada kõigi õpetajate kirjakeeleoskust ja -teadlikkust. Seetõttu soovitab keelenõukogu korraldada ulatuslikku täiendkoolitust kõigi aineõpetajate kirjakeeleoskuse ja keeleteadlikkuse tõstmiseks.
3) Keelenõukogu soovitab analüüsida…
