$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Keel
-
Oi, kas see on enam eesti keel?
ehk Keel elab ja toimib variantide kujul
Aili Künstler: Täna peetakse Tartus X muutuva keele päeva. Jah, keel muutub, ka kirjakeel (uues eesti keeles: keele suhtes on täheldatav muutumine; keel on muutuv) – ja väga kiiresti. Seda olen oma ametis Sirbi keeletoimetajana täheldanud küll. Ent muutub mitmeti (uues eesti keeles: muutused on erinevad). Väga sageli tunduvad kirjutajate ühesuunalised eelistused teksti pigem kantseliidistavat ja üheülbastavat, nii sõna kui…5 minutit -
Oi, kas nii on ikka sobilik öelda? ehk Setud või setod?
Aili Künstler: Sotsiaalpoliitilise tagapõhjaga sõnavaraga ringikäimine on küllalt keeruline asi: rassi, rahvuse ja murdetaustaga seonduv allub parasjagu puhuvatele tuultele kui pilliroog, Euroopa Komisjoniski. Alles see nõukogude ajal oli, kui tõlkekirjanduses väljendas ingliskeelne lihtrahvas end alati murdekeeles. Oli tollal neidki, kes seda lahendust õigeks ei pidanud, kuid ju siis polnud muud keeleregistrit ka eesti keeles võtta. (Murre isegi ju solvav sõna, nagu Mikk Sarv sessamas formaadis on kirjutanud,…4 minutit -
Ideoot ehk Kui ortograafia kipub tegutsema tõlkija eest, saab abi internetist
Täna on Euroopa keeltepäev ja 30. september tõlkijate kaitsepühaku Püha Hieronymose päev. Siinkohal pisut sellest, kuidas tõlkida suuri klassikuid õhtuti mõnusalt mööda netifoorumeid surfates.
Oletame, et tõlkija võtab ette eksperimendimaia prantsuse kirjaniku Raymond Queneau’ 1959. aasta romaani „Zazie metroos” („Zazie dans le métro”), mis tegi tolle hetkeni vaid kitsamas ringkonnas tuntud autori üle maa ja kaugemalgi tuntuks.
Kiirelt kultusteoseks saanud raamatu menu taga on kindlasti tegelased ja lugu.…4 minutit -
Oi, seda küll tõlkida ei anna! ehk Tõlkida tuleb südamega
Südamega, mis Uurali tüvega sõna, on kohati lausa paha lugu. Vanad tähendused on ununenud või teisenenud: süda on täis tähendab siiamaani, et ollakse vihane, suure südamega inimene märkis aga varem kurja inimest. Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasist leiab: „et nende südamed mitte suureks ei kasvaks, lapsed ei tohi looma südant süüa – kasvavad kangeks ja kurjaks”, „küll sool oo üks suur ja tige süda sees. Et…5 minutit -
Oi, kui hästi mõjus! ehk Sõna jõu taga on inimene
Mikk Sarv: Paari aasta eest ilmus mu raamat „Sõna jõud”,[4] kus sees mõtisklused meie keele sõnade sisust ning võimalikest tähendustest. Vastukaja raamatule on olnud hea, olen leidnud ka ise hulganisti uusi seoseid. Mu meelest ei saa sõna jõudu või jõuetust lahutada sõna ütlejast või kirjutajast ning tema vaimujõust. Jõulise ja vaimurikka inimese suust ning sulest sünnivad ka jõulised sõnad.
Kindlasti aitab vaimurikkuseni jõudmisele kaasa mõtlemine sõna ajaloo…4 minutit -
Analüütiline ja kontinentaalne filosoofia pole sama distsipliin
Kas te võtsite sellest ülestõusust osa?
Muidugi! Nii et põhiliselt lugesin ma iseseisvalt, saades sellest erialast maitse suhu, mis hakkas mulle üha enam ja enam meeldima. Tol ajal koolitasin ma ennast kontinentaalseks filosoofiks. Prantsusmaal oli see normaalne, kuna see oligi sisuliselt ainus variant. Analüütilise filosoofia avastasin juhtumisi. Olin Prantsuse psühhoanalüütiku Lacani järgija. Olin tollal tuntud isegi kui tema jünger. Sotsiaalselt oli see väga tulus, kuna Lacan oli…6 minutit -
Uute sõjandussõnade võistlus
Oma sõjavägi on üks omariikluse olulisemaid tunnuseid. Oma sõjaväe keel on riigikeel. See oli eesti ohvitseridele selge juba I maailmasõja lõpuaastail, kui alustati eestikeelse sõjandusterminoloogia loomist. Sõjandussõnu oli eesti keeles varemgi, aga omakeelne sõjavägi vajas süstemaatilist lähenemist. Selleks moodustati 1917. aastal formeeritud eesti rahvusväeosade1. jalaväepolgus spetsiaalne komisjon.
Tänapäeval on olukord teistsugune. Eesti on NATO liige ja NATO asjaajamise keel on inglise keel. Inglise keel on enamiku allaviiekümneste…2 minutit -
Keeleaasta 2013
Möödunud aasta oli keelesündmuste poolest üle keskmise, positiivset oli ilmsesti rohkem ja tublid olid nagu alati kirjakeele ja keelekorpusega seonduvad valdkonnad. Lähtun ülevaates maailmas harjumuspärastest keelekorraldusmõõtmetest, mida millegipärast võõristatakse isegi „Eesti keele arengukavas 2011–2017”. No küll see lääne teadus kunagi ka meieni jõuab.
Keelekorpuskorralduses aina töövõidud
Aasta algas ja lõppes paksude sõnastikega. Jaanuaris esitletud Silvi Vare kaheköiteline „Eesti keele sõnapered” sai õigusega aasta parima keeleteo tiitli. Aasta lõpus…9 minutit -
Ajaloo halvimatest otsustest
Põhjus on labane. Eiratud on põhinõuet: tõlkijalt oodatakse küll lähtekeele mõistmist (aeg-ajalt ehk sõnaraamatulegi toetudes), kuid tulemkeelt peab ta kindlasti valdama hästi, kas emakeelena või korraliku lugemuse ja keeles elamise alusel sellega võrdväärselt. Vaevaline sõnaraamatu varal komberdamine tulemkeeles, hoides algupärandi lause võõrapärasest sõnajärjest kramplikult mõlema käega kinni, ei tohiks kuidagi kõne alla tulla. Valitud tõlkija on kahjuks just seda teinud. Näiteks küülikud võisid Austraalias kujuneda jubedaks…4 minutit -
Kuld on jäänud jälgedesse
Kuid – pöördun nüüd Aafrikast Eestisse ja teen juttu laulmisest üldse, oma häälest ja laulust ning üles noppimata kullast, mis ootab veel tänapäevalgi neid, kes vaevuvad regivärsijälgedesse astuma ja minevikuvaime teretama. Alustama pean aga hoopis nukramas toonis, et hiljem võiks lootusrikkama viisi üles võtta.
Meie lapsed sünnivad tollest laulvast kõiksusest tihtilugu üsnagi laulutusse ellu. Norm on pigem see, et ema ei laula unelaulugi, vaid paneb plaadi peale.…6 minutit
