Keel
-
2015. aasta Wiedemanni keeleauhinna pälvis Leelo Tungal „aastakümneid kestnud oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlkelistes luule- ja proosateostes, õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatute eest, Hea Lapse toimetamise, laulupeoidentiteedi kujundamise ja „seltsimees lapse“ meenutuste eest“.Kristjan LeppTäismineviku vägi
On tore, et selle aasta Wiedemanni auhinnaga tuletatakse jälle laiemalt meelde seda, et keel ongi inimene ise, tema minevik, olevik ja tulevik. Kogu „Täisminevik“ nimiluuletuses (2007) olete luuletanud keele grammatilistest võimalustest: „Tühja sellest labasest lihtminevikust! / See-eest tundub täisminevik lausa täiuslikuna – / räägib…6 minutit -
Oma rahvale pühendatud elu
Zinaida Strogalštšikova, Eesti Vabariigi president autasustas teid äsja Maarjamaa risti V järgu teenetemärgiga. Olete etnograaf ja Venemaa vähemusrahvuste õiguste kaitsja, vepsa rahvusliku liikumise eestvedajaid 1980ndate keskpaigast, viimased 25 aastat Vepsa kultuuriseltsi esimees. Kuidas algas vepslaste rahvuslik liikumine?
Esimesi ilminguid võis märgata 1980ndate alguses, kuid kui Leningradi oblasti võimud korraldasid vepsa aktivistide survel 14. VI 1987 Vidlis (vene Vinnitsa) vepsa peo „Elupuu“, andis juba sõna „vepsa“ märku muutustest. Pidustuste…4 minutit -
Vastulause
Tere, Mati Hint!
Eelmises Sirbis ilmunud loos „Eesti Nokia – negatiivne sünergia” kirjeldad Sa oma kogemust Eesti ajakirjandusega ning tood „Vasara” saate negatiivse sünergia näiteks. Kui see konkreetne saade Savisaare kujutamisest eesti luules mõjus nii, siis olgu, ei vaidle. Tahaksin aga juhtida Su tähelepanu ühele faktiveale. Sa kirjutad: „Mida Urmas Vadi oma õuduseks nägi Eesti haritlase kodus? Savisaare roosikimbuga pilt raamaturiiulis. Täielik kräpp, ütles Urmas Vadi „Vasara” saates.”…1 minut -
Wikipediast, soome-ugri keeltes
Meie setode identiteet aina tugevneb, soome-ugri kultuuripealinna augi on sel aastal teatavasti Obinitsale osaks langenud. Soome-ugri keelte kõnelejaskond Venemaal aga väheneb ähvardavalt kiiresti. Eriti kiiresti langeb emakeeleoskuse tase noorte seas. Emakeeleoskust ei hinnata, sest ühiskondlik taust ja suhtumine teistesse keeltesse peale vene keele on Venemaal üha ksenofoobilisem. Kuna paljud Venemaa soomeugrilased enam emakeelt ei oska ja need, kes oskavad, on kakskeelsed, siis ollakse suuresti leppinud sellega,…4 minutit -
Aastal 2014 teisenes Eestis keelepoliitiline reaalsus
Keel on ennekõike julgeolekukomponent, mille eiramisega võivad kaasneda regionaalne (kus elatakse), sotsiaalne (mis kihis) ja virtuaalne (meedia ja meelelahutuse mõju) oht.
Lõppeval aastal muutus suuresti keelepoliitiline reaalsus: sai selgeks, et võimas idanaaber on valmis sõjaliste meetmetega laiendama venekeelset mõju- ja meelsusruumi. Ilmus välja inimesi, kes nõus naabri maha lööma – ikka selleks, et ei peaks asukohamaa keelt ära õppima, või, veelgi drastilisem, seda kasutama.…8 minutit -
Kuidas on Eestis sisustatud „lõimumine”?
Objektiivne lõimumise märk on kindlasti eesti keele kui riigikeele oskus, ilma selleta ei ole lõimumine ilmselt võimalik.
Kultuuriministeerium, kes vastutab ametkonnana lõimumise eest, on määratlenud lõimumise nii: „Lõimumise ehk integratsiooni eesmärk on soodustada olukorda, kus Eestis elavate teiste rahvaste esindajatele ja eestlastele on tagatud sidus ja tolerantne ühiskond, et siin oleks koos hea ja turvaline elada, töötada, õppida, kultuuri edendada, olla ühiskonna…3 minutit -
Oi, kas jälle üks (eestlaste) keelevahetus?
ehk Ukraina suržik pole vaid venesta(u)mise tunnus
Ukrainas ei ole segased lood üksnes poliitilise identiteedi ja hoiakutega, ka keelesituatsioon on seal mitmepalgeline. Mäletan, et sulle kui sotsiolingvistile ei meeldinud päris 6. juuni Keele Infolehes ilmunud Ilja Magini ta enda sõnul puhtlingvistilised põhjendused teemal „Miks tundub ukraina keel venelastele naljakas?”. Jah, kui naljakas, siis ilmneb kolonistlik üleolek ka kirjutaja enda käsituses, kuigi tema mõte…4 minutit -
Oi, kas see on enam eesti keel?
ehk Keel elab ja toimib variantide kujul
Aili Künstler: Täna peetakse Tartus X muutuva keele päeva. Jah, keel muutub, ka kirjakeel (uues eesti keeles: keele suhtes on täheldatav muutumine; keel on muutuv) – ja väga kiiresti. Seda olen oma ametis Sirbi keeletoimetajana täheldanud küll. Ent muutub mitmeti (uues eesti keeles: muutused on erinevad). Väga sageli tunduvad kirjutajate ühesuunalised eelistused teksti pigem kantseliidistavat ja üheülbastavat, nii sõna kui…5 minutit -
Oi, kas nii on ikka sobilik öelda? ehk Setud või setod?
Aili Künstler: Sotsiaalpoliitilise tagapõhjaga sõnavaraga ringikäimine on küllalt keeruline asi: rassi, rahvuse ja murdetaustaga seonduv allub parasjagu puhuvatele tuultele kui pilliroog, Euroopa Komisjoniski. Alles see nõukogude ajal oli, kui tõlkekirjanduses väljendas ingliskeelne lihtrahvas end alati murdekeeles. Oli tollal neidki, kes seda lahendust õigeks ei pidanud, kuid ju siis polnud muud keeleregistrit ka eesti keeles võtta. (Murre isegi ju solvav sõna, nagu Mikk Sarv sessamas formaadis on kirjutanud,…4 minutit -
Ideoot ehk Kui ortograafia kipub tegutsema tõlkija eest, saab abi internetist
Täna on Euroopa keeltepäev ja 30. september tõlkijate kaitsepühaku Püha Hieronymose päev. Siinkohal pisut sellest, kuidas tõlkida suuri klassikuid õhtuti mõnusalt mööda netifoorumeid surfates.
Oletame, et tõlkija võtab ette eksperimendimaia prantsuse kirjaniku Raymond Queneau’ 1959. aasta romaani „Zazie metroos” („Zazie dans le métro”), mis tegi tolle hetkeni vaid kitsamas ringkonnas tuntud autori üle maa ja kaugemalgi tuntuks.
Kiirelt kultusteoseks saanud raamatu menu taga on kindlasti tegelased ja lugu.…4 minutit
