1990. aastate alguses arvasid paljud, et liivlased on ammu välja surnud või kohe-kohe välja suremas, aga praegu pole enam põhjust nii mõelda.
Liivi rahva aasta algus ja lõpp ei lange tänapäeval õigupoolest mitte jõuludele ja uuele aastale, vaid augusti esimesele nädalavahetusele, kui Irēl (Mazirbes) on liivi pühad – tähtsaim liivi ettevõtmine. Seekord olid need veelgi suurejoonelisemad kui muidu, sest tähistati liivi rahvamaja…
Helilooja on Karl August Hermanni loodud nimetus, nagu ka näiteks haritlane, sünnipäev, salakuulaja ja veel tublisti üle saja sõna, mida me siiani eesti sõnavara püsiosana tunneme ja kasutame.
Laulupeo juubeliaastal on põhjust meelde tuletada kultuuritegelasi, kes on jäänud Eesti ajalukku seoses rahvusliku liikumise ja ärkamisajaga XIX sajandi lõpukolmandikul. Tolle aja kultuuritegelased ei olnud ühe eriala spetsialistid, vaid tundsid kohustust edendada mitmekülgselt ja avaralt kogu eesti kultuurivaldkonda:…
Esimene eestikeelne füüsikaõpik on Põlva pastori Johann Georg Schwartzi „Koli-ramat. Kuues jaggo. Wisika, ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest“ (Tartus H. Laakmanni kirjade ja kulluga trükkitud, 1855, 106 lk). Katkend sellest on taasavaldatud ajakirjas Akadeemia (2005, nr 7, lk 1441–1459). Seal on lugeda, et raskusjõud on tõmbamisse wäggi, adhesioon on kinnipiddamisse väggi ja elastsus on tagasikarggamise wäggi. Tartu ülikoolis hakati füüsikat eesti keeles õpetama 1918. aastal, lektoriteks…
Eesti-soome sõnaraamatu (http://www.eki.ee/dict/efi/) ilmumisega tähistasid hõimurahvad Eesti vabariigi juubeliaastat. Selle paariline, mahukas kaheköiteline soome-eesti suursõnaraamat, ilmus trükis küll juba 2003. aastal, kuid selle veebiversioon tehti tasuta kättesaadavaks samuti juubeli puhul, Soome vabariigi 100. sünnipäevaks 2017. aastal.
Sõnaraamatud paberilt veebi. Aasta 2017 oli…
Keeletehnoloogia arendamine ei ole võimalik eesti keele suulise ja kirjaliku keeleandmestiku kasutamiseta.
Keeleandmestiku õiguslik olemus. Põhiseadusega on seatud eesmärgiks eesti keele säilimine läbi aegade. Tänapäeval tähendab see ka eesti keele digimist, mis hõlmab suulise ja kirjaliku keeleandmestiku (keeleressursid) kogumise ja kasutamise keeletehnoloogia tarvis. Keeleandmestiku varal loodud tehnoloogilisi lahendusi saab rakendada eri eesmärkidel, muu hulgas ka suhtlemiseks külmikuga.
Keele digimisel kerkivad aga õiguslikud küsimused, kuna keeleandmestik on…
Krista Kerge: „Õigekeelsusraskuste pärast ei tohi ühegi inimlapse ükski andelaad leidmata ja arendamata jääda.“
Värske Wiedemanni auhinnaga pärjatu ehk Krista Kerge on alati ajaga sammu pidanud. Seetõttu pärin alustuseks temalt Eesti keele-elus kõige uuema leiduse, sõnaraamatunduse suursaavutuse ehk Sõnaveebi kohta, mida tutvustati EKIs 14. veebruaril, samal päeval, kui kuulutati välja meie väärikaima keeleauhinna saanu.
On igati tervitatav, kui iga inimene saab otsisõna sisestamisel kätte kogu…
Kui otsida Sõnaveebist sõna või väljendit, saab nüüd vastuseks kogu info, mis EKI kogudes selle kohta pakkuda on – kasutajani jõuab teave sõnade, mitte sõnastike kohta.
Eesti keele kasutamine kõikidel elualadel on põhiseaduse nõue: riigikeelena, rahvuse olulise määratlejana, kultuuri lahutamatu osana. Põhiseaduse preambuli, samuti paragrahvide 6, 37, 51 ja 52 sisu on avatud põhiseaduse kommenteeritud väljaandes – praktikas mõjukaimas Eesti riigiõigusteaduslikus teoses.
Paljud doktorandid on kuulnud oma suurepäraste eestikeelsete artiklite kohta juhendaja küsimust „Miks sa aega raiskasid?“. Eesti keeles ja Eesti jaoks – ja raiskamine?! Kogu aeg, aga eesti keele aastal eriti, tuleb…
Globaliseerumise mõiste keskmes on teadagi Marshall McLuhani globaalküla kontseptsioon. Tegelikult ei saa rääkida ühest globaliseerumisest, vaid pigem selle mitmest tasandist nii ajas kui ka ruumis. Venemaa soome-ugri keelte olukorda kirjeldades olen kirjutanud globaliseerumise mikro- ja makrotasandist: esimene tähendab keele aspektist venestumist, teine aga angloamerikaniseerumist. Globaliseerivaid jõude ja keskusi võib olla ehk rohkemgi, kuid binaarne mudel tundub sobivat – kipume ju kõike binaarselt nägema ja tõlgendama. Olengi oma…
Kuna eelmine, 2017. aasta juunis ilmunud inimarengu aruanne „Eesti rändeajastul“ märgiti tarbetekstina ära 2018. aasta selge sõnumi võistlusel, otsustasime Eesti Koostöö Kogus, et pöörame aruande väljaandjana järgmise populaarteadusliku üllitise koostamisel eritähelepanu just selgele sõnumiedastusele. Seda enam et 2019. aasta sügisel ilmuva aruande keskmes on avaliku ruumi ja demokraatia seoste mõtestamine. Mõlemad teemad on keerulised: ruumiloome puhul kohtab enamasti vägagi eksperdikeskset keelekasutust, demokraatiast rääkimisel valitsevad avalikkuses pigem…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Merealune tunnel on plaanis (fotol), virtuaalne valmis: EKI ja Soome Kodumaa Keelte Keskuse koostööna valmis 2019. aasta alguses eesti-soome veebisõnaraamat, soome-eesti suursõnaraamatu veebiversioon läks käiku juba 2017. aastal.Finest Bay Area
Sõnaveebis on mitmeid uudsusi, sealhulgas see, et kõik näitelaused esitab Eesti Keele Instituudis loodud süntesaator – seesama, kes loeb ette leheuudised Postimehes ja Ekspressis.