
Priit Pääsukese teine täispikk mängufilm „Öölapsed“ tõdeb, et öös on asju: neoonpunast ja -rohelist ning sama värvikaid tegelasi.
Cannes’i filmifestivalil võeti muudatused tõrksalt vastu, aga osalt on need tulnud, et jääda.

„Üksildased hinged“ on antiromantiline komöödia, kus suhtefilmide klišeed on keeratud märksa süngemasse võtmesse.

„Kiirete ja vihaste“ sari paneb sisse uue käigu.
Neli suurt Ameerika õudusfilmi pakuvad fännidele täpselt seda, mida nad soovivad, ehk ei midagi uut.

Dokumentaalfilm „Gunda“ ei tegele pelgalt lojuste igapäevaelu jäädvustamisega huvitatud pilkude tarbeks või nende elude esitamisega poeetilises võtmes, vaid muudab loomade elu enda poeetiliseks kogemuseks.

Taani-Eesti-Belgia koostööfilm „Erna on sõjas“ on südamlik lugu vankumatust emaarmastusest, mis viib ühe naise oma ainsa poja elu nimel sõtta.

„Eesti matus“ on mõeldud justkui statistiliselt keskmisele eestlasele, aga kas see pole juba liigagi turvaline ja publikut alahindav valik?

Leri Matehha: „Mulle tundub, et filmikunstis rõhutakse tihti liialt seksuaalsusele. Kui tegelastel on romantiline suhe või kui kedagi kuritarvitatakse, saab sellest peamine tegevusliin. Mina sellest ei lähtu.“

Dokumentaalfilmis „Naised rindejoonel“ toonitatakse inimeste sõjaväsimust, sõdurite ärevushäiret ja Ukraina sõjaveteranide tugevat ühtehoidmist.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.