$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Adilhan Jeržanov: „Ma armastan žanrifilmi, aga teen neid omal viisil. Mulle meeldib end kutsuda vulgaarseks autoriks.“

„Chucki elu“ on pisut düstoopiline maailmalõpu-heatuju-film, kus räägitakse rasketest asjadest väga kergel moel, ei kardeta klišeesid ega üritata neid kuidagi maha vaikida.

Transilvaania filmifestivali tänavune Eesti fookusprogramm jäi silma julge valikuga.

Lühifilmifestivalid „Valga Hot Shorts“ ja „2Annas“ Lätis on surunud lühifilmid filmikunsti äärealalt keskemale.

„Hunditunni“ programm oli läbi mõeldud, vaheldusrikas ja mõjus kui austusavaldus festivali toimumispaigale.

Priit Pius: „Eestlased oleks võinud ammuilma laulupeost filmi teha. Eestlaste ja lätlaste esimesed laulupeod said teoks üle noatera, kiiruga.“

Proovisin filmi „Maa, mis laulab“ vaadata eestlase pilguga. Mida ometi üks keskmine filmihuviline võiks Lätist teada?

Nõukogude ajal kehtis naise puhul vastuolulistel ootustel põhinev kuvand. Naised pidid olema aktiivsed ühiskonna- ja tööelus, teisalt säilis tugev surve olla musterema ja hea perenaine.

Eesti-hollandi päritolu filmitegija Helga Merits jätkab „Seabrook Farms’i paradoksiga“ oma teoseid punase niidina läbivat jutustust põgenike saatusest Teise maailmasõja keerises.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.