
LXXXII Veneetsia filmifestivalil esitleti arvestatavat hulka tugeva kunstilise kaaluga filme, millest mitmega õnnestus ka edukalt vaatajate meelt lahutada.

Pirjo Honkasalo: „Psühholoogia on vajalik, aga hing, see on miski, mis paikneb psühholoogiast väljaspool.“

Lavastaja Celine Song on võtnud „Materialistides“ luubi alla tänapäeva suhete majandusliku ja välise poole.

Ilmar Raagi kui sõjadokumentalisti teeb eriliseks Ukraina sõjaaegse seisundi nüansitundlik mõtestamine.

Augusti eelviimasel nädalal kogunesid Artise kinno tegijad ja fännid kodumaalt ja laiast maailmast järjekordsele autorianimafilmidele pühendatud festivalile „Animist“.

Äsja 79. sünnipäeva tähistanud Priit Pärna viimases, koos Olga Pärnaga tehtud filmis „Luna rossa“ ei kasutata arhiivi selle olemuslikus tähenduses, vaid illusioonina kontaktist tegelikkusega.

„Üheskoos“ on parimas mõttes autorifilmi ja žanrifilmi segu. Ehk võiks sellise lahenduse kohta öelda „õudusdraama“?

„Rootsi torpeedo“ viib meid tagasi aega, mil füüsilist eneseületust kannustas esmajoones sisemine tung.

Sürrealistliku huumori poolest tuntud lavastaja Quentin Dupieux on võtnud oma „Teises vaatuses“ sihikule filmikunsti enda.

Helen Unt: „Animatsiooni võlu ongi selles, et see on nii abstraktne. Sõnastada saab väga erinevalt ja valesid versioone ei olegi.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.