
Peeter Simm vastab noorte lavastajate pealetungile oma kuulsusrikka karjääri ühe parema filmiga.

Kirill Serebrennikov: „Gripp ei ole pandeemia metafoor, vaid tähistab pigem deliiriumi. Kõrge palavikuga oleme võimelised nägema elu uuest vaatenurgast ja kogema seni kogetut teisiti.“

Teatrilavastaja Merle Karusoo portreteerimiseks on filmis „Sõelaga vett. Merle Karusoo“ liiga palju kasutamata võimalusi ja kohustuslikke teemahaakeid.

Filmi tulevik pole kinos, vaid digitaalsetel platvormidel, kus teistega konkureerimiseks on hädavajalik tugev riiklik filmitööstus.

Sotsialistliku idabloki filmides on võim alati kohal ja selle toimemehhanismi tuleb filme vaadates arvesse võtta.

Animafestival „Animist“ näitas ava-aastal, et pinnast, millest võiks võrsuda üks korralik animafestival, on piisavalt.

Animafilmifestivali „Animist“ võistlusprogramm näitas, et igast hajusast nägemusest on võimalik vormida animateos.

Quentin Dupieux’ uus komöödia „Kärbes“ naerutab, kuid südamesse ei poe.

Riina Sildos: „Eesti audiovisuaalsel valdkonnal on väga tugev sisuline potentsiaal. Kui Eesti filmi rahastusest kaob nüüd kolm miljonit, siis vajume tagasi ühte draamažanrisse „Kaks inimest pimedas toas“.“

„Suitsiidisalk“ on läbinisti meelelahutuslik koomiksifilm, aga vaatajale püütakse liialt selle äkilisust tõestada.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.