Film
-
Reet Martinson 4. V 1929 – 25. II 2022
Üheksakümne teisel eluaastal suri Eesti vanim dokumentaalfilmide naisrežissöör Reet Martinson (snd Kasesalu). Neiupõlvenime Kasesalu kasutas Reet kunstnikunimena kuni tööeluperioodi lõpuni.
Ta sündis Narvas Eesti ohvitseri tütrena. 1949. aastal alustas esimese eestlasena õppimist Moskvas Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis, mille režiiteaduskonna lõpetas 1955. aastal. Kuid juba 1953. aastal töötas ta Kinokroonika Tallinna Stuudios, hilisemas Tallinnfilmis. Tol ajal valdavalt venekeelses kroonikaosakonnas. Tegelikult nüüd alles tõelises kõrgkoolis. Sama aasta detsembrikuu ringvaatega „Nõukogude…1 minut -
Kuldkaru võidufilm „Alcarrás“, mis räägib Kataloonias asuvas samanimelises külas elavast perekonnast, kelle haritavat virsikuaeda ähvardab päikesepaneelipõlluga asendamine.Kaader filmistKohanemine katastroofidega
Berliini filmifestivali saatis optimism ja hoolimata piirangukammitsatest oli festival võrdlemisi edukas.
8 minutit -
Stantonis (Bradley Cooper) on piisavalt sarmi, kuid ka sotsiopaatilist kuraasi, ta on osav petis-trikster, erinevate maskide taha sulanduv küüniline eneseettevõtja, kes üritab põgeneda oma sünge mineviku eest.Kaader filmistKarnevalilik film noir, mis ei hirmuta ega võrguta
Guillermo del Toro „Luupainaja allee“ lubaks justkui surkida vaataja kujutluse kõige kõhedamais soppides, kuid kahjuks jääb autori ekstsentrilisus kaugele tahaplaanile.
5 minutit -
„Me ei poolda seda, et kõik peaksid ühtmoodi elama [—], jalgsi käima või jalgrattaga sõitma. Lihtsalt peaks võimalus olema kõikideks valikuteks,“ ütleb „Lokaalsetes linlastes“ üks filmi peategelane, arhitekt Siiri Vallner.Kaader filmistElud, mis võtavad majade vorme
Indrek Peilist ja Siiri Vallnerist rääkiv dokk „Lokaalsed linlased“ illustreerib nii oma majade nägu arhitekte kui peaga vastu Tallinna linnavalitsuse seina jooksmist.
4 minutit -
Daniel Plainview (Daniel Day-Lewis) filmis „Veri hakkab voolama“Kaader filmistMine ja vaata
Paul Thomas Andersoni retrospektiivil võib näha kuut Ameerika autorifilmi meistriteost.
4 minutit -
Merca pisibrechtlikku laadi eviv paberi pealt loetut matkiv esitusmaneer on nutikas kontrast teiste autorite suures osas peast loetavate isiklike tekstide sentimentaalsele esituslaadile.Kaader filmistLuulefilm – kas saab olla veel midagi igavamat?
Sirel Heinloo „Tundekasvatus“ on kantud armastusest luule vastu, film, mis tõepoolest mõjub.
4 minutit -
Kõige rohkem torkab silma inimeste sarnane taust: peaaegu kõik kuuluvad Kalevipoegade kasti, mees on tavaliselt ehitaja ja naine koristaja. Siin ei räägita eriti eneseteostusest, rohkem ikka palgast ja puhkepäevadest ning sellest, kaua peab veel töötama, et kvalifitseeruda Soomest pensioni saama.Kaader filmistSuur vend, salmiaak ja sularahaautomaat
„2 tundi õnneni“ mõtestab Soome eestluse argipäeva: kahe rahva omavahelise suhtluse üldine iseloom on nüüdseks kõvasti muutunud.
7 minutit -
Moonika Siimets: „Ehitaja Martin oli ehitusplatsil mitu päeva rääkinud ühe teise eestlasega soome keeles, aga kuna mõlemad olid nii soomestunud, siis ei saanud kumbki tükk aega aru, et on mõlemad eestlased.“Kaupo KikkasKalevipojad ja -tütred
Moonika Siimets: „Pealkiri „2 tundi õnneni“ on meelega pandud nii, et kas õnn on siis Soomes või Eestis. Kui õnn pole inimese sees, on igal pool häda ja tühjus.“
6 minutit -
Film teeb ruttu selgeks väärtuspüramiidi, mille pärast Eestist on ära mindud, mis aga ei tähenda, et ihaldatud progressiivsed väärtused teise riiki jõudnule end kohe puhtal kujul ilmutaksid.Kaader filmistLubage rahus ära minna
Terje Toomistu värske dokumentaalfilm „Põlvkond piiri taga“ on vajalik enesekaemus ühiskonna käekäigust uue kümnendi algusajal.
5 minutit
