-
Laulupidude üldjuhina jõudis meie laulutaat põhitegevuse kõrvalt ka huvipakkuvamaid hetki laulupidudest. Ühiskondlikult aktiivse inimesena lävis Gustav Ernesaks paljude meie kultuuriinimestega; on enesestmõistetav, et suur osa neist sattus ka tema filmikaamera ette. Filmilindile on jäädvustatud kultuurieliidi seltskondlikke koosviibimisi ja lõõgastavaid puhkehetki üle Eesti. Kokkuvõtvalt annab Gustav Ernesaksa rohkem kui seitsmetunnine filmipärand väga huvitava ülevaate 1950. aastate lõpu ja 1960. aastate kultuurisündmustest ja -tegelaste eraelust.
Gustav Ernesaksa filmipärandiga…
-
Asute alates 1. novembrist tööle Eesti Filmi Sihtasutusse dokumentaalfilmide eksperdina. Milliste põhimõtetega selles nn doku-Lõhmuse ametis otsustama hakkate?
Põhimõtted vaevalt et kohe muutuvad, sest mina pole mitte doku-Lõhmus, vaid doku-Davidjants ning toon kõne all olevasse ametisse paratamatult kaasa ka enda tausta filmitegijana. Nii et siis mingil määral muutub eksperdi töö esitatud taotluste läbitöötamise puhul kõvasti re?issöörikesksemaks.
Vahest fikseeriks üldistavalt need põhimõtted, mis kohe muutuma ei hakka, ning…
-
Tundub, et selline saatus on tabanud ka ?väärtfilmi? mõistet, mis igast eht- ja kvaasikultuursest sopist õõnsalt vastu kajab, sest need, kes seda sõna kõige aktiivsemalt pruugivad, unustavad sageli täpsustada, mida sellega tegelikult tähistatakse, mis teeb ?väärtfilmist? väärt filmi ning millised peavad olema need teised filmid, millele vastandades ?väärtfilmi? defineerida. Mõnda filmi nimetatakse (võib-olla põhjendatult) ?väärtfilmiks?, aga paljud filmid jäetakse (võib-olla põhjendamatult) kõnealusest kiidu- ehk sõimusõnast ilma.…
-
Ühe Jaapani filmikompanii nõupidamiste tuppa on kogunenud morn kolmik: õnnetu noor filmire?issöör ja kaks kinoprodutsenti. Noormehe film sisaldab liiga palju vägivalda. Veerand testvaatajatest hakkas filmi ajal oksele, teine veerand tegi seda pärast filmi lõppu. Noorele re?issöörile ulatatakse rituaalselt massiivne pussnuga, millega ta lõikab karistuseks ära oma väikese sõrme. Kutsutakse sisse kuller, kes peab toimetama re?issööri vändatud filmirullid põletamisele. Kuller võtab filmirullid kaenlasse, pilgutab noormehele silma ja…
-
Solonitsõn ja Kaidanovski on milleski sedavõrd sarnased, et olen kuulnud mõnd eesti filmihuvilist meeste nimesid ära vahetavat. Tõepoolest, miski füsioloogiline ühtsus oli neis kahes olemas, samas jäi määratuks meeste vaimu vahe. Olga Surkova, Tarkovski tegude esiotsne andunud kroonik (ning hilisem vihavaenlane ja kohtus protsessija), kes pidas ?Stalkeri? filmimise aegu väsimatult päevikut, kirjeldab, kuis Tarkovski Grinkod, Solonitsõnit ja Kaidanovskit tagaselja lahkas: ?Neist kolmest on intelligentne näitleja üksnes…
-
Mul on kodus kappides mitu virna üksteise sisse käivaid plastmasstopse, veel on väikseks kui kaardipakk volditavaid vihmakeepe ja purunematust klaasist taldrikuid, värvilistes purgikestes täpsustava seletuseta polüvitamiine, heatujutablette, dieetsegusid ja paar pisikest matkaselli pliiti. Kõiki neid asju seob üks läbiv meeleolu, üks reaalsuseks saanud unenäoline seisund, ja-jah ? just see, milles ma olen need endale soetanud.
Pole ju võimalik, et mul on kapis kümme vihmakeepi, kui ma…
-
Mis on selle saate eesmärk?
Tundes tegijaid, arvan, et naeruvääristada praegust valitsust, kel paraku, mis siin salata, praegu Stenbocki majas istungeid pidades just ülemäära hästi ei lähe. Aga kas selleks peab kutsuma varivalitsuse kultuuriministriks just Ingrid Tähismaa, kelle vulgaarne kõnepruuk à la ?mul suht savi? esimeses saates paneks ilmselt punastama ka kultuurikauge ja eesti keele nüanssidega mitte kursis oleva inimese. Rääkimata endisest Nõmme linnaosa vanemast.
Või mis…
-
Larissa oli juba tüdrukutirtsuna vankumatu. Kui ta isa kolmelapselise perekonna maha jättis, paiskus plika põlgus võõraks jäänud mehe vastu otsatuks. Elu lõpuni ei nõustunud ta isaga kohtuma. 1955. aastal Moskvas re?issuuri õppima asudes sai Larissast üle instituudi iludus, teda ei seiranud erootilise pilguga üksnes tudengid, vaid ka kiilaspäised õppejõud. Kuid tüdruk jäi endassetõmbunult jahedaks. Oma esimest filmi tormas ta väntama Kirgiisia kõrbesse, ekraniseerides Tsõngõz Aitmatovi jutustuse…
-
Olen nõus, et Sulev Keedus on eelkõige portreteerija. Aeglaselt-aeglaselt ja täpselt-täpselt maalib ta kaamera nagu pintsliga tegelase karakteri, olgu mängu- või dokumentaalfilmis. Lisab iseloomulikud helid. Aga väita, et film pole Keeduse jaoks mitte lugu, vaid näopilt ning visuaalkultuur ja audiaalkultuur, see on liiast mis liiast.
Dokumentaalfilmi puhul räägime inimesest, mitte tegelasest ja Keedusel kannab see inimene Ida nime. Tema perekonnanimi ei selgugi, mis lähendab teda tegelase…
-
Dokumentaalfilm ?ELU PÄRAST MAAILMALÕPPU?. Re?issöör Peeter Simm, produtsent Enda Lehtmets. Lege Artis Film, 2001. 52 min.
Tihti kisub mind sinna. Peipsi äärde. Eks põhjuseid võib palju leida, aga üks on selge ? vanausuliste külad.
Üldse sain vanausulistest ? Eestis sajandeid elanud põlisvenelastest ? esmakordselt aimu oma isalt. Ruskaverest Mustveesse kooli käinuna ja talupoja lävepakult palju kaugemale vaadanuna õppis ta seda kultuuri nägema juba nõukogude ajal. Ja mitte…
