-
Nagu ka Men?ov ise hiljuti telekas väitis, valitses tollal nõukogude kinematograafias Tarkovski isikukultus. Praegu levitatavad lood Tarkovski muljumistest, ta teravast konfliktist võimudega, ta raskest elust Nõukogudemaal olla vaid õilsad legendid. Tegelikult lubati mehele paljutki, mis teistele keelatud. Üksnes Tarkovski võis kasutada luksust filmida üht ja sama filmi kaks korda. ?Stalkeri? esimene versioon geeniust ei rahuldanud ja talle leiti raha ning võimalus filmida töö ümber. See oli…
-
?Alexander? (USA 2004, Warner Bros ja Intermedia Films). Re?issöör Oliver Stone, stsenaristid Oliver Stone ja Laeta Kalogridis, operaator Rodrigo Prieto, muusika autor Vangelis. Osades Colin Farrell, Anthony Hopkins, Angelina Jolie, Elliott Cowan, Val Kilmer, Rosario Dawson jt. 175 minutit, linastub Tallinna kobarkinos ja Tartu Ekraanis.
?Alexander? on tõeline maiuspala. Aga esmajoones maiuspala neile, kellele meeldivad niisugused filmid nagu ?Me olime sõdurid?, ?Joan of Arc?, ?Musketär?, ?Patrioot?, ?Reamees…
-
Gitai seedimine
Kõigepealt ei saa mööda vaadata viimasel PÖFFil Eestiski mõtteainet pakkunud Amos Gitai filmist ?Tõotatud maa? (?Promised Land?). Ajaleht Le Monde pühendas Gitai filmile oma 12. jaanuari numbris pika loo, mille pealkirjas formuleeritakse kriitiku arusaam teose sisust: noored eestlannad satuvad paremat elu otsides maffia kätte, kes suunab nad seksiorjadena (Iisraeli) bordellidesse tööle.
Gitai enda ütelustest ning Pariisi ajakirjanduslikust retseptsioonist järeldub, et Eesti esineb sellises stsenaariumis Ida-Euroopa…
-
Tüütu kolmetunnine draama
Ometi iseloomustab see üsna tüütu, pea kolmetunnine draama oma paradoksaalsuses hästi filmitööstust ja publikut viimastel aastatel vallanud iha suurte lugude, elust suuremate kangelaste ja katarsise järele. 1950.-60. aastate stiilis filmieeposte uut tõusu kuulutas ette juba ?Gladiaator? (Suurbritannia/USA 2000, re? Ridley Scott), tõelise tragöödia taassünni tõi endaga aga kaasa ?Sõrmuste isanda? triloogia (Uus-Meremaa/USA 2001 ? 2003, re? Peter Jackson) edu. Viimase vooluvees linastusid läinud aastal…
-
Ahistav vari ja päikseline helgus on vaheldunud Gurt?enko (sünd 1935) saatuses lapsepõlvest peale. Sõjaeelne üheaknaline toapugerik Harkovi majakeldris oli kui sünge punker, mis sööbis tumedalt lapse mällu. Ent inimesed tollest ajast on talle meelde jäänud vaid säravalt rõõmsaina. Ei ühtki kurba nägu! Justkui Aleksandrovi paraadfilmides. Kevadine suurpüha 1. mai, kui Ljuda noor elurõõmus isa, kriidiga valgendatud presentsussid jalas, marssis bajaani mängides demonstratsioonile suunduva majarahva eesotsas, ning…
-
style=”WIDTH: 364px; HEIGHT: 185px” height=185 alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/280105/15.jpg” width=387 align=baseline border=0>
-
Greenaway valmistas väga palju üllatusi, nii et jõuan rääkida ainult mõnest olulisemast. Põhiline on muidugi tema teooria kinost kui väljasurevast kunstivormist, mille asendab interaktiivne multimeedia. Väidetav surmahoop kinole anti juba 1983. aastal kaugjuhtimispuldi leiutamisega. Selle kanalivahetusnupuga sai vaataja võimaluse vaadatavasse otseselt sekkuda. Tänu arvutitele on edasine areng kulgenud üha suurema interaktiivsuse poole.
Teine oluline idee on järgmine: 98 juhul 100st pole film mitte iseseisev, visuaalsel kujundil ja…
-
?Vahtsõ ilma veere pääl?, stsenaristid Silvia Karro ja Peeter Brambat, re?issöör Peeter Brambat, kaamera Arvo Vilu, muusika Ardo Ran Varres ja Tõnu Kõrvits. Stuudio Ikoon, 2004, produtsent ja idee autor Vahur Laiapea. 57 min.
?Marina Kuvaitseva ja üksildased naised?, autor Arvo Iho. ETV sarjas ?Eesti lood?. Stuudio Cumulus Projekt, 2004, 27 min.
?Inimene pole kala?, autorid Peeter Simm ja Vahur Laiapea, re?issöör Peeter Simm, operaatorid Ergo Kuld ja…
-
?Tõsi? Ega sa ei peta?? elavnes naiivselt Bogatõrjov.
?Tõsi-tõsi. Sinu mastaapi näitlejaid sünnib kord sajandis.?
?Arvad sa päriselt nii? Sa ei valeta??
Mihhalkov ei valetanud, liialdas vaid. Bogatõrjov uskus Mihhalkovi kui jumalat, koos olid nad trüginud filmikunsti, Bogatõrjov tegi kaasa juba Mihhalkovi diplomitöös, lühifilmis ?Rahulik päev sõja lõpus? (1971). Hiljem oli Jura jaoks koht kõigis Mihhalkovi filmides, ka ?Siberi habemeajajasse? kirjutati kindral Radlovi roll just Bogatõrjovi silmas pidades, ent…
-
FBI superagendid Wendy ja Frank tegutsevad Estonias, kus lokkavad kriminaalsed ja paranormaalsed nähtused.
Eesti ei ole India ja David Snowman pole kriitikaväline püha lehm. Teisalt pole Eesti Joonisfilm teleseriaalistuudio ega ?Frank ja Wendy? ?X-failid?. Nii üleilmseist kui eesti animafilmi ajaloost pärit tsitaatidest ja kli?eedest kubisevast ?Frankist ja Wendyst? jääb aga mulje, justkui üritataks muuseas rohkem või vähem kõik need olla. Sest käes pole mitte autori- ja festivalifilmi…
