-
Kanal 2 ?Ärapanija? teravkeelsest-klounaadlikust (parimas mõttes) esitusviisist johtuv suur vaadatavus ei ole üllatus, pigem mõjub säärane iseseisvaist följetoniterakestest koosnev kahemeheveste lausa vajaliku ning teretulnud kriitikavormina. Nii et võiks isegi küsida: miks seda küll enne, kogu aeg ei ole olnud? See möödaminnes torkamine või sihipärane ja kurjustav ärapanemine on klappinud mitmesuguse maitse, isesuguste ?anrieelistuste, erineva iseloomuga vaatajate sõnavalikusobivuse ja taluvusareaaliga. Mõnuga käsihõõrujaid on tugitoolides tuhandeid. Ah, kus…
-
Madukotkas, kes toitub peamiselt roomajatest ja sisalikest, on Eestis haruharv külaline. Viimati leiti tema pesa siit 30 aastat tagasi. Praegu arvatakse meil pesitsevat ehk mõni paar madukotkaid.
?EESTI KOTKAD?. Re?ii Rein Maran, stsenaarium Rein Maran ja Urmas Sellis. Operaatorid Tõnu Talpsep, Rein Maran, Konstantin Knutov. Muusika Tuule Kann ja Gicu…
-
Tõsi on, et ka lastega kerjuste näod tulevad Cannes?i tänavail juba tuttavad ette, ainult laps on süles varsti teismeline. Töö tahab sel palaval ajal tegemist ? ja mitte üksnes filmiprofessionaalide oma. Kriitikute seltskonnas on sadu ja sadu tuttavaid nägusid. Ja imelik tundub, et juba kolmas aasta tuleb Otar Iosseliani mulle Cannes?is vastu ühe ja sama koha peal.
Halli habemega kuulsad lapsed
Tänavuse Cannes?i festivali eel kirjutaski üks valvas…
-
E-valimiste teema on Eesti meedias hulga tolmu üles keerutanud. See kõik on muidugi ülearune. Lugeda oleks tulnud ainult artiklite pealkirju ja autorite nimesid ja viia need kokku erakondliku kuuluvusega. Siis oleks selgunud, et Rahvaliit ja Keskerakond on e-valimiste vastu ja kõik ülejäänud poolt ? ja kogu ülearune ilutsemine (eelkõige totalitarismiparanoia ja e-valimisi netipornoga võrdsustav ?kujundlik keelekasutus?) oleks jäänud tähelepanuta, nagu oleks olnud ka kohane. Millegipärast esitati…
-
Venelasele meeldib end samastada vägilasega. Juba bõliinades on see nii. Hiigelkasvu sangarite rida läbib kogu vene kultuurimälu: Ilja Muromets, Aleksander Nevski, Peeter Esimene, Ivan Poddubnõi. Ka tänapäeva jätkub neid, näiteks lamenäoline maadluskaru Aleksandr Karelin või viinalemb koloss Boriss Jeltsin. (Siinkohal ? siiras kaastunne päkapikk Volodja Putinile.) ?Vene vägilane? kannab endas suure rahva eneseteadvust, uhkust ja ka ? lohutust. Sest isegi kui ollakse külapeo kilukasvu nukker nösuninaline…
-
?Avamere? trumbiks on digivideo vaoshoitus (ebaisiklikkus, külm koloriit), olematu (või pigem ettemääratud, automaatne) sündmustik, rahulik montaa? ja Graeme Revelli muusika. Viimane on põrandaalustes sfäärides hästi tuntud tumeda ambient?i, samuti erakordselt veidra ja tundliku eksperimentaalmuusika meister.
Kõige imetlusväärsem ses filmis on kolme suure (metatasandi) osalise ehk ookeani, muusika ja diskreetse poeetilisusega monteeritud kaadri harmooniline kooskõla. See ongi selle filmi õnnestumise tingimus, rohkem pole tegelikult enam midagi vaja. Esitatud…
-
Imestamisväärt, kui tähtis oli kunagi inimeste jaoks tsirkus. Kinematograafias on tsirkusefilmid lausa omaette ?anr. Suurmeistrid ihkasid tsirkuse najal allegooritseda ja arendada sotsiaalset sümboolikat. Publikule mõjus magnetina aga hoopis filmide salapärane tsirkuselüürika, romantiline armusuhe keset lõvide lõrinat, õhuakrobaatide surmapõlgust ja klounide nukrust.
Vene kinos peetakse krestomaatiliseks Aleksandrovi ja Orlova hõbehäälset ?Tsirkust? (1936), minu lapsepõlve aegu paisutas aga saale Aleksandr Ivanovski hõrk ?Tiigritaltsutaja? (1955). Selles linatöös vedas armuliini…
-
Kaval ja ettevõtlik Skiso-Mustafa (Ol?as Nusuppajev) röövib rahavahetuspunkti.
Mängufilm ?SKISO? (?Schizo?, Kasahstan-Venemaa-Prantsusmaa-Saksamaa, 2002). Re?issöör Guka Omarova. Stsenaristid Guka Omarova, Sergei Bodrov. Operaator Kasanbek Kõdõralijev. Mängivad Ol?as Nusuppajev, Eduard Tambu?ev, Olga Landina, Viktor Suhhorukov jt. 86 min, linastub kinos Sõprus. Auhinnatud Cannes?is, Karlovy Varys, Moskvas, Torontos ja PÖFFil.
Juba Moskvas õppides täheldasin Kesk-Aasia piigade-noorsandide kohati kummalisi assotsiatsioone. Sina ütled A, ootad neilt automaatse (euroopaliku/veneliku?) standardreaktsioonina B-d, aga nemad…
-
Arusaamatuste vältimiseks olgu kohe öeldud, et alljärgnev pole järg Mart Kadastiku triloogiale ?Kättpidi suures poliitikas? (Edasi 13. ? 15. I 1988), kuigi mingeid paralleele pealkirjast johtuvalt tõmmata ju võib.
Kättpidi suures poliitikas on vähemasti enda sõnul ja ka ametinimetuste järgi Eesti telemaastiku grand old man Enn Eesmaa, kellest mina televaatajana tunnen karjuvat puudust. Televisioonist lahkus Eesmaa oma põlvkonna ühe viimase mohikaanlasena, temavanustest jätkavad üksnes Mati Talvik ja…
-
?Taevane kuningriik? on huvitav film tänu Uus-Meremaa näitleja Marton Csokase õnnestunud osatäitmisele Guy de Lusignanina.
Guy tõus Jeruusalemma kuningaks polnud kerge. Mitu korda pidi ta selleks abielluma sama naisega (Sibylla). Tema armastus oli meeletu. Pea-aegu kohe pärast kauaigatsetud kroonimist paigutas ta kõik ristisõdijate väed eriti ebaõnnestunud positsioonidele Hattini all ja lasi veest ja varjust ära lõigatud rüütlid Saladini kõveratel mõõkadel tükkideks raiuda. Vangi langenult lubas Guy talle…
