-
Douglas Adams on vähemalt angloameerika kultuuris üks XX sajandi teise poole armastatumaid fantaste. Elukutselise fantaseerija leib on sageli kirbe: keegi, kes elab elevandiluutornis, ei vääri ju paljude meelest seda, et talle tähelepanu pöörataks. Adamsi teoseid ei saada aga mitte ainult püsiv tähelepanu, vaid ka pöörane menu. Selle põhjuseks on tema teoste terav ja iseäralik, paradoksaalsel loogikal põhinev huumor.
Elu mõte on 42
Üks näide. Superarvutilt küsitakse, mis on…
-
Kõige uskumatum tundus mehe füsiognoomia puhul aga tõsiasi, et rahvuselt oli Kramarov juut. Ta ehtsalt venelik kartulinina ja Ivan-tobukese mask nii linal kui elus vihjasid muudele juurtele. Ühel oma karjääri hilisperioodi estraadikontserdil, kus ta ka oma tõust pajatas, sõnas ta publikule: ?Kui te poleks mind vaatama tulnud, oleksite kokku hoidnud piletiraha, ent poleks iial teada saanud, et Saveli Kramarov on juut.?
Nõukogude salaluurel oli ta päritolu muidugi…
-
Tänavu 80aastaseks saanud ameerika kineasti Robert Altmani loomingu paremikku kuuluvad kolm suurepärast mosaiikfilmi, kus esmapilgul täiesti suvaliselt valitud tegelased osutusid justkui mingi irratsionaalse loogika järgi suuremal või vähemal määral üksteisega seotuks. Need tippfilmid on ?Nashville? (1975), ?Mängija? (1992) ja ?Killud? (?Short Cuts?, 1993). Praegu on vanameistril teoksil järgmine mõnusat ajaviidet pakkuv ekraaniteos argielu suurtest ja väikestest pisidraamadest, kus on leid-nud rakendust kümned Hollywoodi staarid.
Filmi tööpealkirjaks on…
-
Kui Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper rääkisid vajadusest püüda reklaamida NO99 uut (NO96) suvelavastust ?Seitse samuraid? viisil, et ilmneks tegijate vastumeelsus reklaami enesestmõistetava positsiooni suhtes ja teisalt tõrjuv suhtumine reklaamimise kindlalt etteantud piiride suhtes, tundus asi väga huvitav. Kuna tegu on esimese Sirbiga, mille tagumine külg on lõviosas trükivaba ning samas ka kromaatiline, siis peeti vajalikuks, et avaksin mõningaid mõtteid sellise ?afääri? teostamise mõttekuse osas.
Kultuurisfääris, kus…
-
Palju õnne, härrased Alaküla ja Raag!
Miskit ei ole teha, tuleb eelmise aastatuhande lõpp meelde, sest samamoodi ?rääkis? Urmas Ott, kes pidas vajalikuks ühes ajakirjas mainida, kuidas ta ühe paksude romaanide autori ?täis situb?(vt Maire Aunaste omal ajal toimetatud ajakirja). Ka Vahur Kersna, kes ilmselt ei tea, et kui kord oled staadionil, siis Jumal enam mõistust ei jaga. Jagab, Vahur! Viska vanad Noole riided seljast ja lõpeta…
-
1.
Mind on paar korda vihaselt süüdistatud selles, et ma oma arvustustes vahel filmi puändi välja räägin.
Kui ma esimest korda sellist süüdistust kuulsin, tuli see minu jaoks ootamatult. Mul ei olnud tõepoolest varem pähe tulnud, et ma peaksin seda asja, mida nimetatakse filmi või millise tahes teise narratiivse kunstiteose lõpplahenduseks, oma artiklis varjama. Varjamise nõude üle järele mõeldes haaras mind trots ? kas tõesti on ühe kunstiteose…
-
Mõistan Andres Söödi taotlusi väga hästi. Selle põlvkonna, millest ta oma kaameraga jutustab, lugu on alati ülepolitiseeritud. Kõigepealt on nad pidanud end varjama, aastatel 1942 ? 1944 ja hiljemgi aset leidnu maha salgama. Kui aga toimus glasnost?iks nimetatud murrang, siis otsiti kappidest välja vanad sõjareliikviad.
Dokumentaalfilmis ?Neljakümnes sõda? möödaminnes kõlanud määratlus ?vabadusvõitleja? ei ole siiski päris korrektne. Vabadusvõitlejalikud mõtted liikusid ju paljuski ka Eesti Korpuse võitlejate seas,…
-
Nii et ta ei pidanuks end ise sõjaväljale toppima, aga ometi Ivan läks. Aastal 1944 sai Poolas rängalt pihta, aasta ravis end, siis kiirustas teatrikooli. Abiellus kursusekaaslase Nadja Samsonovaga, kes oli provintsist Moskvasse sõitnud, et saada Ljubov Orlovaks. Juba esimeselt kursalt kutsus Sergei Gerassimov poisi ootamatult filmi ?Noor Kaardivägi?. Serjo?a Gurzost sai äkki Serjo?a Tjulenin. Kõiki noorkaardiväelasi mängisid tudengid, filmist kujunes kollektiivne debüüt. Kogu karja peale…
-
?Sin City? on natuke naljakas film. Robert Rodriguez on kinolinale toonud kolm Frank Milleri koomiksit. Ma ei ole vist paberkandjal ühtegi Milleri koomiksit näinud, päris kindel muidugi ei saa olla, mõnes juuksurisalongis on ehk näppu juhtunud. Aga nüüd, pärast filmi vaatamist, on mul tunne, et olen Milleri koomiksitest küllastunud. Film nimelt imiteerib koomiksit. Ja täiega. Kuigi kasutatakse elavaid näitlejaid, jääb neist mulje kui pliiatsijoonistustest.
Film on…
-
Läinud nädalavahetusel peeti Maardus viiendat korda rahvusvahelist lühifilmide festivali ?Ennenägematu film?. Tänaseks on Eestis kokku kaheksa amatöörfilmide festivali, neist kaks rahvusvahelised, kus näidatakse filme ka mujalt maailmast. Maardus oli esindatud 12 riiki: Soome, Norra, Venemaa, Leedu, T?ehhi jt. Enamikust maadest tulid kohale ka filmide autorid. Konkurssprogramm oli jaotatud kaheks: juunioride ja üliõpilaste oma. Praegu võistlevad kogu maailmas harrastusfilmide festivalidel tudengid, vahel üheskoos teistega, mõnikord eraldi kategoorias.…
