-
Mait Laasi tehtud joonisfilmi esimesel vaatamisel ei saa küll eriti aru, mis on kogu loo sisu ja mõte. Me oleme üles kasvanud antiikkultuuri mullast, meie kunstitaju on võrsunud euroopalikust arusaamisest kultuurist, mille kohaselt peaks iga kunstiteos olema mõistetav juba esimesel kokkupuutel ehk nagu Aristoteles oma “Poeetikas” on öelnud, et mis tahes loomingu tulemus peaks olema selge ning iga looja peaks püüdlema selle poole, et ennast võimalikult…
-
“VÄGIVALDNE MINEVIK” (“A History of Violence”, USA 2005). Režissöör David Cronenberg. Osades Viggo Mortensen, Maria Bello jt. Linastub Tallinna kobarkinos.
Cronenbergil lähevad letaalselt sassi reaalsus ja video-, mängu- ja hallutsinatsioonimaailm; segunevad veri ja bensiin, liha ja mutrid, inimkehad ja autokered.
Leian, et filmi pealkiri “Vägivaldne minevik” on ebaõnnestunud. “A History of Violence’i” tõlkimine “Vägivaldseks minevikuks” on originaalpealkirja mitmeplaanilisuse kaotamine, jäetakse mulje, et tegu pole millegi muuga kui lihtsalt…
-
Režissöör Pekka Lehto tegi sõjameestega dokumängu.
Dokumentaalmängufilm “V.O.I.T.K.A. Metsavennad” (”V.O.I.T.K.A. – Metsän veljet”, Soome-Eesti, 2004). Režissöör Pekka Lehto, stsenaarium Pekka Lehto ja Beatrix A. Milburn. Peaosas Ülo, Aivar, Helju ja Kalju Voitka. 84 min, esilinastus Eestis Viljandi folgifestivalil, jookseb kinos Sõprus.
Kui võrrelda Pekka Lehto filmi “V.O.I.T.K.A. Metsavennad” kodumaiste tõsielusarjadega, teeks see võrdlus viimastele liiga. Filmi tutvustuses kõlanud väidetest võib nõustuda vaid sellega, et ekraanil toimuv on kaasahaarav…
-
Leonid Lukovi “Aleksandr Parhomenkos” (1943) mängis Tatjana Nestor Mahno värvikat armukest ja see oli kütkestav roll. Sealjuures tärkas muidugi ka intiimsuhe režissööri endaga. Jessas, kes kõik ei püüelnud härdalt Okunevskaja armu: poeet Mihhail Svetlov, tšekist Viktor Abakumov, pianist Emil Gilels. . . . Tema võttis aga kätte ja abiellus hoopis kroonukirjanik Boriss Gorbatoviga, südames seda meest põlates. Hiljem on Tatjana kuulutanud: Gorbatov oli tohman, kes sokutas aina kordustrükki oma…
-
PÖFFi raames peetav “Animated Dreams” algab 24. XI. 26. XII kell 20 linastub kinos Sõprus Kanada sõltumatu animafilmi eriprogramm. 27. XI kell 12tutvustab Chris J. Robinson Viru keskuse raamatupoes oma raamatut Eesti animatsioonist.
Chris J. Robinson on mees, kelle netiajakirjas Animation World Magazine võib leida animatsioonist kirjutamas nime all Animatsiooni Kupeldaja (Animation Pimp). Ta on radikaalne kolumnist. Analüüsides näiteks armastatud multikakangelase piilupart Donaldi tegelaskuju filmiseeriates, jõudis ta…
-
Iga konverentsi esinejate seast võime leida vähemalt ühe feministi. Isegi kui tema ettekande asjakohasus on kaheldav, võib ta ennast kindlalt tunda, kuna pole poliitiliselt korrektne feministi kritiseerida. Säärased juhuslikud piinlikud kokkupuuted soouuringutega jõudsid minus tekitada antud diskursuse suhtes negatiivse eelarvamuse. Ka soouurimusliku ajakirja Ariadne Lõng viie aastakäigu seast leiab piinlikult pealiskaudseid artikleid, ometi on antud väljaanne niivõrd mitmetahuline, et mingit lühikest üldiseloomustust sellele anda ei saa.…
-
Branagh ekraniseerib Mozartit
Veel kümmekond aastat tagasi oli iirlasest näitleja ja lavastaja Kenneth Branagh spetsialiseerunud esmajoones William Shakespeare’i loomingu uuslavastustele. Kunagi suure Laurence Olivier’ mantlipärijaks tituleeritud “imelapse” esimeseks režissööritööks oli ajaloodraama “Henry V” (1989), mis tegi ta kohe tuntuks ka väljaspool kodumaad. Mitte vähem edukad pole olnud ka Branaghi lavastatud komöödia “Palju kära eimillestki” (1993), “Asjatu armuvaev” (2000) ning “Hamlet” (1996). Ka teravmeelses minimalistlikus komöödias ”Kõledal südatalvel”…
-
On keegi kunagi pärinud, mis vilja kannab hää dokumentaalfilm? Et võtaks ja vaataks – see on ju mõnusalt lihtsam kui mõni muu loovpakatav tegevus. Kõikvõimalikud filmimehed- ja naised on võtnud sõna filmiesteetika asjus. Või siis sõnumi või siis tehnika kirjeldamisel, öeldes, et see-ja-see on ainult siis hea kui see on nii-ja-nii tehtud. Kõike seda ka rohkelt õppinud. Kui palju kulub aga aega, taipamaks filmi toodetud tulemust…
-
Sulev Keeduse tunnipikkune dokumentaalfilm “Tormise regi” on pisut fragmentaarse, kuid huvitava ülesehitusega: see pole mitte niivõrd portreefilm Veljo Tormisest, kuivõrd sissevaade heliloojat ümbritsevasse (heli)maailma, inimestesse ja õhustikku. Pole juhus, et filmis näeme Tormist kevadtalvel tema maakodus, kesk loodust ja kohalikke inimesi, ja mitte tema linnakorteris. Kuulus ju eesti vana regilaul ikka maainimeste lauluvaramusse, linnasaksad ei tundnud noid pärimusviise tõenäoliselt ka hallil ajal. Ja nii on ka…
-
Jean-Pierre Jeunet’ filmi “Väga pikk kihlus” suhtusin enne selle nägemist teatava kahtlusega. Miks mulle Jeunet’ “Delikatessid”, “Kadunud laste linn”, “Amélie” ja vist tõesti ka “Tulnuka taassünd” (“Alien: Resurrection”) nii väga meeldisid? Väga lihtsalt ja lühidalt kokku võtta püüdes tahaks öelda: fantaasia pärast. “Delikatesside” kummalised majaelanikud ja nende hämarad harrastused, “Amélie” mitte vähem kentsakad Kahe Tuuleveski kohviku püsikunded; rääkimata madémoiselle Amélie enese võtetest, kuidas rõõmustada inimesi ning…
