-
Nali naljaks, häbi oli avamise esimesel poolel vist küll kõigil, kuid peamiselt mindi sinna siiski vaatama kontserdi teist poolt, kuidas Michael Nymani orkester esitab muusikat kultusteose „Inimene filmikaameraga” juurde. Selles ei tulnud ilmselt kellelgi pettuda. Seda Vertovi teost olen ma näinud mitmeid kordi ja kui avaneb järgmine võimalus, lähen vaatan veel. Korra olen seda näinud ka elava muusika saatel esitatuna, viis aastat tagasi Sakala keskuses „Jazzkaare”…
-
Pühapäeva õhtul näidati PÖFFil kinos Kosmos Andrei Kontšalovski „Sära” asemel Arvo Iho „Karusmarja”. Kui festivali üldjuht Tiina Lokk ütles publikule vahetuse põhjust selgitades, et Iho on parem kui Kontšalovski, siis pidasin seda tavaliseks reklaamkomplimendiks. Ent. . . .
Kõigepealt siiski, kuidas Iho ja stsenarist Maria Marejeva Moskva filmitootmiskoondises Protel valminud teost žanreerida? Kas retro-, päevakaja- või ajastufilm (period-film)? Retros peaks olema ülekaalus nostalgia, retro kannab pigem stiili kui sõnumit, retro…
-
Juba aastaid on Pimedate Ööde filmifestivali nimetatud kobarfestivaliks, kuna kogujad on ühte suurde filmipittu paigutanud laias laastus nelja sorti linateosed: tudengifilmid, animafilmid, laste- ja noortefilmid ning täispikad mängu- ja dokumentaalfilmid. Traditsiooniliselt on need justkui neli eraldi põõsast, mille kobarad sisaldavad igasuguseid marju ehk filme, kusjuures ühe sordi põõsa kobara mõni mari võiks vabalt ka teise väädi otsas vaatamist väärida. Kenasti eraldi on grupeeritud küll animafilmid ja…
-
Kino Sõpruse teisipäevaõhtusest menüüst mekkisin esimesena vene režissööri Dmitri Fjodorovi filmi “Kostja+Nika. Suvi”. Siin on peategelasteks 15-16aastased noored, tegevus toimub umbes-täpselt 1995. aastal Moskva lähistel. Usun, et võin pikema kõhkluseta öelda, et tegemist on klassikalise moodsa vene muinasjutuga. Siin on olemas rikas vangistuses printsess, kuri võõrasema, vaene prints, metshaldjas ja ime. Kostja on suve veetmas koos emaga maal, nii nagu alati. Ta piidleb aknast oma naabritüdrukut,…
-
Mäletatavasti oli Roman Polanski sunnitud end näitlejate streigi tõttu taandama oma karjääri kõige suurejoonelisemast ja ühtlasi kallimast filmiprojektist. Robert Harrise bestselleri „Pompei” suurejooneline ekraniseering, mille esilinastus oli planeeritud 2009. aastasse, eksisteerib hetkel vaid paberil, kuna seniajani on kinnitamata näitlejad ja uus režissöör.
Ent pole halba ilma heata. Nagu Polanski on viimastel aastatel korduvalt vihjanud, on ta juba ammu unistanud ühe korraliku poliitilise põneviku lavastamisest. Seega on Robert…
-
„This is such a beautiful thing” ütleb David Lynch uue mõtte sissejuhatuseks ja viibutab sõrmi, justkui ripuksid nende küljes paberliblikad, niitipidi. Sellist liigutust kasutavad mõnikord kunstiinimesed, kui neil pildist rääkides sõnad otsa saavad.
Lynch ei armasta oma filme seletada. Selles mõttes sarnaneb ta maalijaga, õieti ta ongi diplomeeritud maalija, kes eelistab, et pildid räägiksid enda eest. Tema esemetuks abstraheeritud stseenid või abstraktsionistlikud narratiivid kannavad näiteks pealkirju…
-
Seekord tõi festivali korraldaja, Riias asuv Alexander Studio Group meie ekraanidele kolmteist värsket vene filmi, mis olid jaotatud kolme programmi: seitse põhikavas, kaks noorsoofilmi hitti, kaks lasteseanssi ning avafilm ja lõpufilm – selline oli seekordse festivali ülesehitus.
Aasta 2007 on vene filmikunsti jaoks hea ja tegus aasta olnud. Valminud on kaua oodatud filmid tuntud professionaalidelt nagu Nikita Mihhalkov, Kira Muratova ja Aleksander Sokurov, samuti debüüdiga tähelepanu…
-
Teiseks on toas telefon, mis vahel, veelgi harvem, heliseb. Kui ma õigesti mäletan, helises see filmi jooksul ainult üks kord. Enesestmõistetavalt on selle telefoni numbrit väga keeruline hankida. Samas võis muidugi tegu olla ka valeühendusega. Ma ei mäleta, kas olend toru võttis, küll aga olen peaaegu kindel selles, et ta sinna midagi ei rääkinud.
Kolmas ühendus luuakse staatilise vaatega, mis meil ruumi avaneb. See, et selle…
-
Teid on kutsutud juubelile. Ja juubelile ilma veenva põhjuseta minemata ei jäeta. Eriti kui tegemist on nii kaaluka sündmusega nagu Nukufilmi stuudio 50. sünnipäev, mida tähistatakse tänavuse „Animated Dreams” animafestivali ajal suuremalt kui kunagi varem.
Juubilari lühibiograafia
1957. aastal loodud Nukufilm oli üks esimesi nukufilmistuudioid Ida-Euroopas. Esimesed viisteist aastat tehti peamiselt Elbert Tuganovi käe all lastele suunatud filme, kuid aastal 1972, kümme aastat enne Pixari katsetusi elutute…
-
Mitmes mõttes formaatide trotsimisele püüdlev animeeritud luule kogumik „Must lagi” meenutab väliselt vormistuselt professionaalselt teostatud ärikingitust: soliidne pakend annab tunnistust läbimõeldud kujundustööst, sisu on korraga kurioosne ja maitsekalt kultuuriväärtuslik. Poleks ime, kui stuudio ise või kultuuriministeerium seda sel otstarbel kasutabki.
Õnnestunud vormistus mängis kahtlemata oma osa ka „Musta lae” jõudmisel raamatupoodide müügiedetabelitesse. Viimane ühtaegu veider ja tore seik osutab sellele, et Eesti autorianimatsiooni sisuliselt olematu kättesaadavus…
