-
Läksin filmi vaatama teatud eelarvamusega. Saksa Vergangenheitsbevältigung ehk minevikust ülesaamine on pahatihti sama kohmakas kui saksa filmid. Ja olin heas mõttes üllatunud, sest tegemist on hea filmiga. Kavalehel mainitud žanr “poliit-thriller” on küll eksitav, tegemist on hea, aga ikkagi melodraamaga. Muusikagi on filmile kirjutanud juba “Inglise patsiendi” muusika eest Oscari pälvinud Gabriel Jared.
“Teiste elu” näitab intelligentsi korrumpeeritust totalitaarse riigi tingimustes. Mitte keegi pole kindel, keda…
-
Ma tean juba ammu, et toimetajatele meeldib mulle kaela sokutada halbu ja veel halvemaid filme. Pikka aega olen nende arvustamisest ära öelnud, nii et Maiju Ingmanil lihtsalt ei vedanud, et otsustasin just tema filmi puhul pakkumise vastu võtta. Ma läksin filmi vaatama teadmisega, et see on rämps. Ingmanil ei õnnestunud mu eelarvamust ümber lükata, pigem lendas “Mis iganes, Aleksander!” raketina minu halbade filmide edetabeli tippu ja…
-
Tegelikult oli “Eclectica’l” mitu teist üritust, mis üritasid tõestada seda sama. Näiteks juba mitmendat aastat tegutsev nädalane Chris Hales’i interaktiivsete filmide õpituba. Interaktiivne “film” on siis selline, mille kulgu vaataja (enamasti saalitäis rahvast) saab mõjutada. Tulemused olid ootuspärased, enamasti leidlikud ja lõbusad, mis panid publiku juubeldama, karjuma, aga ka isegi tantsima. Näiteks Vallo Toomla “Emotions’i” puhul muutusid Tartu üliõpilasteatri nutvad näitlejad kinolinal veidi rõõmsamaks, kui saalis…
-
Dokumentalistikahuvi paistab maailmas muudkui kasvavat, spetsiaalseid dokumentalistikakanaleid tuleb jätkuvalt eetrisse, dokumentaalfilmid on taas populaarsed kinodeski, festivalegi kasvab juurde. Ka tõsielufilmitegijate foorumeid tuleb lisaks ja need koguvad üha jõudu, alates Kreekast ja Hispaaniast kuni Tšehhi Vabariigi ja Põhjamaadeni. Just sel nädalavahetusel käib Oulus traditsiooniline Põhjamaade tõsielufilmivõistlus “Nordisk Forum”.
Lühidalt öeldes on need foorumid, millega sageli (nagu Riiaski) kaasneb osalejate eelnev koolitus, ellu kutsutud dokumentalistide (tegijate ja tootjate) filmiprojektide…
-
Tahate naerda? “Simpsonitest”, mis sündis algul vaid telešou lisana (Tracy Ullmani saade), on saanud midagi enamat kui animatsioon. See on muutunud omaette nähtuseks, vaat et osaks ameerika kultuurist, mis pärandanud koguni mõne kõnekeelse väljendi (“doh”, “yoink” jt). Mis on selle põhjuseks? Küllap suudeti “Simpsonitega” tabada ameerika tollasel sotsiaalkriitilisel maastikul kümnesse: esitada kriitikat, mis on humoorikas ja lihtne ning tavatult otsekohene. Tühi koht vajas täitmist. Nüüd võib…
-
“Kordus” on film noorte kirjanduslikest ambitsioonidest ja soovist tõusta keskpärasest kõrgemale. Noore Joachim Trieri (kuulsa Lars von Trieri sugulane) debüütteos annab aimu andekast režissöörist.
Kaks noort algajat Oslo kirjanikku Erik ja Phillip tahavad avaldada oma esimese raamatu. Nad seisavad punase postkasti ees ja mõtlevad käsikirjade võimalikust edust maailmas ja selle vastupandamatust mõjust inimkonnale. Juba avastseen viitab, et noorte meeste õhina taga ei pruugi peituda puhas anne,…
-
Näitus “Hing sees”: teksti koostanud Peeter Helme (Eesti Instituut) ja Mait Laas (Nukufilm), toimetajad Jaak Lõhmus ja Reet Grosberg, kujundanud Erko Rundu, teostanud AS Timmet ja Raxxis. Ametlikult avati näitus Maarjamäel Eesti Ajaloomuuseumi filmimuuseumis 7. IX, täismahus jääb see vaadata kuni 31. IX, osaliselt kuni 21. X (enamik nukke sõidab ära Norrasse).
Nüüd on siis näitustega sealmaal kus kõige muuga: enne peab kostma kaugelt kõminat, et väike…
-
Londoni rahvusvaheline animafestival kõlab suuremalt kui ta tegelikult on. Tegemist oli väikse ja koduse Soho-üritusega, mida peeti nüüd juba neljandat korda, kuid see kogub vaikselt üha enam populaarsust. Kuna korraldajad on suured Eesti fännid, siis polnud ime, et selle aasta fookuses oli meie animatoodang. Ehk on oma süü ka asjaolul, et mõned juhtivad inglise animafilmiteoreetikud nagu Jayne Pilling jt peavad eesti animatsiooni nii veidraks nähtuseks, et…
-
7. septembril Veneetsia filmifestivalil maailmaesilinastuse teinud ja “Horisondi” programmi võitnud Veiko Õunpuu “Sügisball” on tänaseks ka kodumaise publiku palge ette toodud. Tulemus on võimas, mille kõrval kahvatuvad nii “Põrgupõhja uus Vanapagan”, “Kevade” kui ka “Somnambuul”. Selle võrdlusega ei taha ma nimetatuid halvustada, võtsin lihtsalt suvalise kimbukese meie mängufilmiloo kangemat kraami, mille sära “Sügisball” ei väära, vaid kerkib värske linateosena hoobilt iseseisva ässana nende kõrvale kõrgemasse sfääri.…
-
Man Ray “Le Retour a la raison” (1923) sarnanes kõige rohkem klassikalise vormieksperimendiga. Fookuses olid filmikaamera ja montaaži võimalused. Kujutan ette, et omal ajal oli see film eriefektide vallas umbes sama kõva tegija kui “Matrix II-III” paar-kolm aastat tagasi. Paraku on sellest aga varsti juba sada aastat möödas, nii et keegi enam ei mäleta, kui kõva sõna see oli. Film seega tore museaal, mitte palju enamat.
Fernand…
