-
Jah, õige vastus on Ants Eskola. Möödunud neljapäeval esilinastus kinos Sõprus pikk dokumentaalfilm legendaarsest näitlejast. Tema tütrepoeg Kristjan Paul Virve, filmi „Ants Eskola: olla või mitte olla” autor, on aastate jooksul teinud ära suure töö: otsinud igasugustes arhiivides ja vanaisast järelejäänud materjalides, valinud, komponeerinud ja monteerida lasknud. Aastatel 1908–1989 elanud Ants Eskola kunstiline pärand on tohutu: sadade teatrirollide kõrval oli ta andekas kunstnik, armastatud laulja ja…
-
Ott Kangilaskilt on aasta-kahe eest ilmunud „Jutulõng”. Tänasest arhiivist näen, kuidas kommunistide keskkomitee büroo on hekseldanud selle käsikirja ribadeks, jättes ilmuma üksnes riismed. Huvitav, kas originaalkäsikiri on alles?
„Kunstnik oli konstrueerinud kujundi ja parasjagu mõtestas seda. . . .”
Otsekui modernistide lipukiri. Ja Olav teeb dokfilmi hoopis Ott Kangilaskist.
-
Filmimehed teelahkmel
Nagu mäletatakse, tõi 1988. aasta uued tuuled ka siinse maa filmindusse. Seniste riiklike stuudiote kõrval hakati otsima uusi tegutsemisvorme. Päris täpne pole esimesi sel aastal sündinud ettevõtteid Eestis nimetada erastuudioteks, nagu märkisin eelmise esivanemate-loo pealkirjas 5. septembri Sirbis. ERF Video SP, hiljem kaubamärgiga Maurum, oli nn ühisettevõte, ainult selle Soome pool Multimedia oli puhtal kujul eraettevõte, osaühing.
Teine perestroika’ga lubatavaks saanud ettevõtlusvorm oli väikeettevõte, esialgu…
-
Otse enne kalendrisügise saabumist tervitas tagasihoidlik Lihula linnake Lõuna-Läänemaal taas kõiki loodusfilmi- ja loodusfotograafia huvilisi Matsalu filmifestivalil, mis sedapuhku sai teoks juba kuuendat korda. Festivali haare ja ulatus on iga aastaga kasvanud ja nii ka sedapuhku: tänavusel festivalil osales 181 filmi 49 riigist. See näitab, et maailma loodusfilmide tegijate huvi Matsalu festivali vastu on suur ning üritusel on kaalu ka väljaspool Eestit. Võistlusprogrammi pääses esitatud 181-st…
-
Klassijuhatajatundides peaks nüüd arutamist kuhjaga olema – olen kindel, et hakkavad sündima ka René Vilbre filmi teemalised kirjandid. Ja mõistagi sünnivad ka filmi peategelase jäljendajad, sest laps on juba selline, et tahab kõike omal nahal järele proovida.
Film kõneleb kaasaja pättnokkadest, kes tänavatel palju pahandust teevad, nagu see ka Stanley Kubricku „Kellavärgiga apelsini” ajal oli. Nad helistavad omasugustele, veendes neid, et „puhas meta on kestev orgasm” ning…
-
Kui tollal tundmatu Chris Carter alustas 1993. aastal tööd Twentieth Century Fox Televisioni jaoks seriaali „X-Files” ehk „Salatoimikud” loomisel, ei oleks vist keegi osanud ennustada menu, mis sarjale osaks sai. Sari võitis kahel korral Kuldgloobuse parima draamasarjana ning nomineeriti kolmel korral Emmyle, rääkimata mitmetest väiksematest auhindadest. Lisaks sellele sündis aga seriaali näol fenomen, mis kasvas palju kaugemale telesarja piiridest. „Salatoimikud” leidis endale terve plejaadi ustavaid järgijaid,…
-
Peab ikka ja jälle kordama, et tulemusest tähtsam on protsess. Toomiku (video)kunst on filmiliselt hästi söödav, s.t transformeeritav ja lavastaja Raat praegu vahest meie toomiklikum režissöör. Nende loomingulises kihus aimub ühisjoonelist temperamenti ja tungipõhilist impulsiivsust kui ehedat algtõuget. Samas pole nad mitte sugugi üksnes säde saba all amokki jooksjad, pigem piisavalt analüütilised ja eesmärgipärased meistrid.
Kineastid kolleegide kallal
Pole mingit kahtlust, et meie kunstnikud ja muud loojad väärivad…
-
Regionaalkeelseid filme on ennegi tehtud, neist kõige kuulsam on ehk Federico Fellini draamakomöödia, ansambli-, ajastu- ja coming-of-age-film „Amarcord” (1973), mille pealkirigi on juba murdeline, Romagna dialektis „mäletan”. Fellinil oli oma sügav põhjus. Teatavasti jutustab see autobiograafiline teos Mussolini-ajast (ja Fellini puberteedipõlvest). Mussolini nagu kõik diktaatorid ja autoritaarsed juhid põlgas murdeid, nägi neis mingit opositsiooni ja isepäisust nõutud rahvusühtsuse vastu.
Tung seto tsitadelli
Maailma esimesel setokeelsel filmil, kah murdelise…
-
Kui Eesti filmitegijatel on üldse mingeid rahvusvahelisi ambitsioone, siis Kurkse surmaretke teema on just see, mis võiks tuua loorbereid ka välismaise vaataja käest. Dramaatilised kaadrid meestest just enne nende surmaminekut on see, mis müüb. Tuleb aga arvestada, et kogu asja initsiaatorit Jaanus Karmi ajakirjanikud kätte ei saa: ta läks Iraaki eraturvameheks, ära siinsest umbsest õhustikust. Ja õigesti tegi, sest õige mees ei kekuta meedias, kui tal…
-
Filmil „Valerahategijad” on tõsiseltvõetav ajalooline tagapõhi. Natsi-Saksamaa käivitas Teises maailmasõjas operatsiooni „Bernhard”. Tegemist on tänase päevani suurima avalikuks tulnud valerahatootmisega. Valmis trükiti kümneid miljoneid Suurbritannia naelu, osa neist jõudis ka ülemaailmsesse ringlusse. Muu valuutaga üldiselt nii kaugele ei jõutud, aga trükiti ka mitmesuguseid dokumente, näiteks Brasiilia passe. Tase oli naelte osas kohati nii kõrge, et ka pankades ei tehtud enam vahet, mis on Inglise panga või…
