$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

„Leegitsev taevas“ näitab teravust ootamatult just siis, kui vaataja on juba looduskauni kandi ja kenade tegelaste lummuses end unistama unustanud.

Jyrki Haapala: „Hea, et traditsioon on muutunud ja naised võivad nüüd ise oma elu üle otsustada.“

Martti Helde: „Filmi „Vara küps“ eesmärk oli osapoolte argumente mõista ning otsida seeläbi konflikti teravikku, luua neutraalne pinnas, et tekiks mõistmine.“

„Unenäo stsenaarium“ pole pelgalt tühistamiskultuuri kriitika, vaid portree XXI sajandi inimesest, kelle enesehinnang sõltub ennekõike välisest heakskiidust.

Johannes Lõhmus: „Lähenen endiselt igale filmile mõttega, et võib-olla on see mu kõigi aegade lemmikfilm. Tavaliselt küll nii ei lähe, aga tahan anda igale filmile võimaluse olla parim, mis ta olla saab.“

Alati poliitiliselt laetud Amsterdami dokifestivalil IDFA tuli sel aastal rinda pista aktuaalsete päevapoliitiliste teemadega.

„Tõotatud maa“ leiab aset Põhjasõja-järgsel rahuperioodil, mil Taani kuningas Frederik V soovis kultiveerida suuri nõmmesid Jüüti poolsaarel.

Eesti filmiaasta 2023 tõi mitmesugust rahvusvahelist sära ja ka ühe Euroopa filmiauhinna võidu. Mis veel juhtus ja mida toob 2024?

Suurematele raputustele vaatamata paistis lõppenud filmiaasta siiski silma tugeva ning mitmekülgse toodanguga.

Hästi räägitud lugu on hea sellepärast, et puudutab ka ühe kultuuri sisse jäädes – „Täiuslikud päevad“ on selgelt ja äratuntavalt jaapanlik – ikkagi üldinimlikku.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.