Toeta

Film

  • Kui annaks õige Merivoole labidaga pähe?
    Valdis (Märt Avandi) saab teada, mis päriselt toimub.     
     Kaader filmist

    Kui annaks õige Merivoole labidaga pähe?

    „Tulnuka II“ tegijate lennukate ideedega on siht seatud otse tähtede poole, et Valdis maa peale tagasi tuua. Tahetakse palju, ilmarahvas ootab, aga tiivad ei pea vastu.

    Silver Õun
    5 minutit
  • Liiga andekas
    Jaan Tooming „Värviliste unenägude“ võttel.      
    Enn Säde

    Liiga andekas

    Jaan Tooming on olnud läbi aegade ainuke eesti teatraal, kes on võtnud filmi tõsiselt, ja süvenenud täie kirega selle kunsti erilistesse võimalustesse ja väljendusvahenditesse.

    Marko Raat
    7 minutit
  • Kodu keset koonduslaagrit
    „Huvivööndis“ kujutatakse Auschwitzi komandanti Rudolf Hössi (Christian Friedel) süsteemiinsenerina, kes soovib oma töös edu saavutada. Ta on kalkuleeriv ja kohusetundlik, ent ohutupoolse olemisega, vahepeal pealaest jalatallani valgesse riietatud pereisa.    
     Kaader filmist

    Kodu keset koonduslaagrit

    „Huvivöönd“ ei ole režissöör Jonathan Glazeri sõnul uurimus natsismi ideoloogiast või selle tulemustest, vaid millestki hoopis sügavamast inimolemuses.

    Andrei Liimets
    7 minutit
  • Bella Baxter ei ole mingi vaeseke
    Peaosalist Bella Baxterit mängiv Emma Stone on ise „Vaesekeste“ produtsent ja selgelt väljendanud, et ka tema tahtis väga seda lugu just sellisel viisil maailmaga jagada.      
    Reklaamfoto

    Bella Baxter ei ole mingi vaeseke

    „Vaesekestes“ seatakse kahtluse alla mitmed toksilist mehelikkust raamistavad narratiivid, nagu ka abielunarratiiv, mille järgi peab mehe ja naise armastusega kaasnema ilmtingimata abielu.

    Isabel Mari Jezierska
    8 minutit
  • Kes kõigutab filmivaldkonna paati?
    Produtsent Lili Pilt esitas tabeleid teenuste hindadest konkureerivates maades.     
     Kreet Maurer

    Kes kõigutab filmivaldkonna paati?

    Nali „Kes mängib golfi, kes sõidab jahiga, kes teeb filmi“ viitab asjaolule, et filmi võid sa ju teha, aga elamise raha peab mujalt tulema.

    Annika A. Koppel
    5 minutit

  • Esivanemate ja sõja varjud

    Serhi Trõmbatš: „Vaba inimene on ohtlik iga ilmaga. Isegi demokraatlikus ühiskonnas on ohtlik olla formaalselt vaba.“

    Tänavu möödus sada aastat legendaarse filmirežissööri Sergei Paradžanovi sünnist, kelle 1964. aastal Kiievi Dovženko-nimelises filmistuudios tehtud „Unustatud esivanemate varjud“1 sai uue, ennenägematu filmikeele sünniks. Veebruaris toimus sel puhul Artise kinos Paradžanovi filmide retrospektiiv, kuhu oli temast rääkima kutsutud silmapaistev ukraina filmiteadlane ja stsenarist Serhi Trõmbatš.
    Kas nüüd, kui käib Putini…
    Boris Tuch
    7 minutit
  • Ühe filmi anatoomia
    „Langemise anatoomias“ avaneb mürgiseks muutunud suhete kui ka lähisuhtevägivalla äärmiselt keeruline köögipool. Pildil isa Samuel (Samuel Theis), ema Sandra (Sandra Hüller) ja poeg Daniel (Milo Machado-Graner).      
    Kaader filmist

    Ühe filmi anatoomia

    Klassikalisena näivas „Langemise anatoomias“ rõhutatakse nappide vahenditega, kui palju määrab perspektiiv, kui suhteline on maailm, kui võimatu õigluse mõõka kuhugi langetada.

    Andrei Liimets
    5 minutit
  • „Düüni“ vastuoluline minevik ja tulevik
    Alguses keerulises maailmas pidepunkti ja moraalse majaka rolli pakkuvast Paul Atreidesest (Timothée Chalamet) hakkab loo käigus saama potentsiaalse T.E. Lawrence’i, Luke Skywalkeri või lausa Muhamedi või Jeesuse asemel hoopis maniakaalne proto-Hitler.          
    Kaader filmist

    „Düüni“ vastuoluline minevik ja tulevik

    „Düüni“ tähelepanu pälvinud vaatemängulisusest on huvitavamgi selle alus, Frank Herberti raamatu vastuoludest pungil lugu.

    Andrei Liimets
    7 minutit
  • Radikaalne ja armunud filmikunsti
    Catherine Breillat: „Filmikunst on karnivooride ja inimsööjate kunst!“          
      Scanpix / Zoulerah Norddine / AFP

    Radikaalne ja armunud filmikunsti

    Catherine Breillat: „Minu eesmärk ei olnud muidugi taaslavastus, vaid teema täiuslik kohandamine nii, et uus film oleks sajaprotsendiliselt minu oma.“

    Tristan Priimägi
    5 minutit
  • Lõpetamata naeratuste paraadportree
    Leida Laius 1954. aastal, kui ta oli veel Viktor Kingissepa nimelise Tallinna Riikliku Draamateatri näitleja.           
    Karl Oras (Rahvusarhiivi filmiarhiiv, EFA.209.1.5179).

    Lõpetamata naeratuste paraadportree

    Näitusel „Leida Laius. Lõpetamata naeratus“ võinuks mainida ka väljakutseid, millega kutsumust järgiv režissöörist naine pidi Nõukogude ajal silmitsi seisma.

    Johannes Lõhmus
    4 minutit
Sirp