-
Samas on selge, et kui produtsent Bekmambetovi uue filmi „Musta välgu” eesti kinoseanssidel rahvast liiga vähe kipub olema, pole siiski põhjuseks mitte niivõrd poliitilised kired, vaid lihtsalt keskmise eesti filmivaataja üldine ignorantsus vene filmikunsti suhtes. Siin olen ma kindlasti üksjagu ebaõiglane. Tegelikult vene filmikunsti vaadatakse ja isegi üsna palju. Terved põlvkonnad inimesi on üles kasvanud nõukogude ajal ning nüüd, kui russofoobia tasapisi hajumas, on neid inimesi…
-
2.
Millest tasub üldse veel rääkida, mis lood need on, mida jutustades teame, et universum kestab ega tõmbu enesesse? Sügisel kuulutati välja „Põrgupõhja uue Vanapagana” järje kirjutamise võistlus, romaanivõistlus. Ka minu jaoks on „Põrgupõhja . . . .” olulisim romaan, mis sel tillukesel lahtede ja järvede ja jõgede vahelisel maalapil kirjutatud – Bulgakovi-vääriline uurimus Kuradi ja Kurja olemusest. Eks ta ole. Seda kuradi-lugu tasub edasi rääkida. Gilliam (koos Charles McKeowniga)…
-
Ja mida Jin kogu aeg unes näeb? Muidugi oma palavalt armastatud ekstüdrukut, kes ta maha jättis. Ja kes on nüüd koos ühe teise mehega. Aga mitte lihtsalt mingi mehega, vaid Rani eksmehega, keda Ran südamest vihkab . . . . Jin aina näeb unes, kuidas ta endine tüdruk aina armatseb voodis uue mehega. Uned – ja seega ka tegelikkus – lähevad aina vägivaldsemaks. Jin ja Ran rakendavad järjest ekstreemsemaid…
-
Jean-Paul Salomé on muidugi Dumas’ga võrreldes tagasihoidlik tegelane, isegi Prantsuse filmi kontekstis, aga on oma filmi „Naised varjust” teinud sama snitiga. Režissöör on nimetanud oma filmi inspireerijaks Prantsuse vastupanuliikumise ja Briti erioperatsioonide osakonna SOE kunagise aktiivse liikme ja võitleja, Auleegioni ordeni kavaleri Lise Villameur’i 2004. aastal ilmunud nekroloogi. Too käis 1942. aastast pidevalt okupeeritud Prantsusmaal operatsioonidel ja tuli ühena vähestest eluga tagasi, elas lausa 98aastaseks. Põnevusfilmidele…
-
Istun autojuhi, vana Rüütli selja taga ja jõuan ühe välahtusena näha, kuidas meie heliauto, Latvija mikrobuss, ei võta paremat kurvi välja ja põrutab vastutulevale veoautole sisse. Valu muidugi ei tunne, selga lendavad põrandal lahtiselt seisnud kaamerad ja muu operaatorite kola, keegi paneb imelikult tugevasti vastu lõugu. Ja buss põleb!? Kogu salong on suitsu täis, ukerdan miskit moodi ise välja . . . . Pilt läheb tagasi fookusesse – see…
-
Kaks Ericut
Ken Loachi viimases filmis „Ericut otsimas” on vastamisi kaks Ericut: vananev, eluga ummikus postiljon Eric Bishop ja üheksakümnendate Manchester Unitedi staar, jalgpallur Eric Cantona. Cantona on Bishopi iidol, mees, kellega ta tahaks samastuda. Kui Bishopi üks töökaaslasi improviseerib väikese eneseabi-õpikule toetuva eneseabi-kogunemise, peavad osalejad kujutlema mõnd isiksust, keda nad imetlevad, kes nad ideaaljuhul ise tahaksid olla. Bishop tahaks olla Cantona, jalgpallikuningas Eric. Vastandid on sellega…
-
Mida see tähendab? Esiteks on projektide toetamiseks vähem raha, teiseks on raha vähenemine audiovisuaalvaldkonnas ja kultuurisektoris tervikuna toonud kulkast taotlejate hulka firmasid ja eraisikud, kes varem said oma tegevust finantseerida teistest allikatest. Kasvanud on taotluste hulk. Näen probleemi selles, et aastate jooksul on sõlmitud mitmeid raamlepinguid ja võetud kohustusi organisatsioonide ees, mida tuleks iseenesest täielikult finantseerida riigi eelarvest, kuid kahjuks pole seda riigieelarve piiratuse ja väljakujunenud…
-
Missioon aga on ja toimib hoogsalt ning selle käigus leiab aset hulgaliselt jaburnaljakaid seiku. Filmi ülesehitus toimib kahes plaanis, esmalt luuakse väga koomiline pilt paranormaalsest sõjaväest. Lillelapse ideed on siin üles nopitud tänasest new age’i praktikast, sealt üle kantud sõjaväe formeerimisse ning nõnda liidetud vastandite summa näeb välja otsekui koomiksi realiseerumine praktilises elus. Paranormaalne sõjavägi praktiseerib usinalt midagi, millest nad ise ka täpselt ei tea, mis…
-
Piknik rannal
Olga ja Priit Pärna joonisfilmi „Tuukrid vihmas” tegelasteks on tuukriametis mees ja tema öises vahetuses hambaid raviv abikaasa. On varahommik. Mees on just ärganud, peseb, keedab kohvi, läidab sigareti. Naine saabub töölt. Koos juuakse hommikukohv, seejärel suudlus, mees lahkub tööle, naine heidab päevaunne. Edasi näeme päästemeeskonna abitut askeldamist vihmas (tuukrimeeskond sätib end Pirita tee ääres päästma reisijaid Tallinna reidil aeglaselt uppuvalt reisilaevalt) vaheldumisi naise rahutute…
-
Mitte ainult ulme
Kanadalasest James Cameroni senisel loometeel on mitmed selged tunnusjooned: suurejoonelisus, dramaatilisus, uue tehnoloogia võimaluste katsetamine, tulevikumaailmad. Meenutagem näiteks, et Cameron oli esimene, kes 1980. aastate lõpul sai hakkama esimese peaaegu tervenisti vee all üles võetud mängufilmiga „Sügavik”, ning ka seda, et ta on ühe kõige suurejoonelisema filmi „Titanic” autor. Need tunnusjooned tulevad ilmsiks ka „Avataris”, ent siiski oleks ülearu kergekäeline sildistada Cameroni uus linateos…
