-
„Haarang 2” on kindlasti üks eriline film. See pole film, mida saab segi ajada teiste omasugustega. Neid „teisi” lihtsalt polegi. Filmi sündmustik algab vaid kaks tundi pärast filmi esimene osa lõpu sündmusi ja suunab vaatajad ilma suuremate selgitusteta narkopesaks vooderdatud tornmaja seinte vahelt hiiglasliku Jakarta kuritegelikesse slummidesse, küsimata, kas ikka mäletatakse esimeses osas toimunut. Muidugi mitte, aga mis siis! Kirev mitmekeelne tegelaskond ja tavamõistusele vastanduvad kiired…
-
Siin peegeldub põlvkondade ja suhtumiste vahe, väärtuskriis, kus senine tõekspidamiste paradigma on end ammendanud ning uus pole veel tekkinud. Ashby annab filmiga groteskse kommentaari 1970ndate alguse Ameerika Ühendriikides valitsenud meelsusele, kus usuti pigem algava Veevalaja ajastu päästvasse jõudu. Vietnami sõda, seksrevolutsioon, Charles Manson, Woodstocki festival, Watergate’i afäär olid aluseks uuele Ameerikale, kus lootus asendus masendusega ja lennud Kuule tähesõdadega.
Seekord alustatakse filmidega aastast 1971 ja lõpetatakse Vincent…
-
Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetusega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel?
Eelmisel perioodil oli probleemiks majandusmõõdupuude kasutamine kultuuri juures – selle peaks omavahel selgemaks rääkima. Kultuur ei saa muutuda 100% majanduseks, siis oleks see ju majandus, mitte kultuur. Pehmed väärtused peaksid olema ka mõõdetavad ja väärtustatud. Toetada tuleks filmiettevõtteid, et need muutuksid…
-
Kuidas suhtub kultuur majandusse?
Anneli Ahven: Toimitakse käsikäes. Maimik ja Tolk (Kuukulgur Film – toim) müüvad enda välja mõeldud lühifilmide ideid korraliku raha eest reklaamideks. Nad saavad korralikult rahastatud samamoodi nagu Navitrolla, kes korralikult maja värvib.
Karlo Funk: Loov Euroopa hakkab otsima võimalusi protsessiloogika muutmiseks. Majanduslik mõtlemine ei pea asendama kultuuri, aga see on n-ö lisaväärtuse andmine.
Ahven: Üks asi on loomemajandus iseenenest ja teine on see, kuidas seda…
-
„Risttuules” kirjeldab Stalini käsul 14. juunil 1941. aastal teoks saanud Baltimaade inimeste küüditamist kodumaalt Siberisse. Filmi aluseks on kirjad, mille autor on eestlane Erna Tamm, kes oli samuti küüditatute seas. „Risttuules” on režissöör Martti Helde ambitsioonikas debüüt, mille resonants on vaieldamatu praegu, mil Venemaa Krimmi annekteerimine paneb taas veritsema okupatsioonipärandi põhjustatud haavad endistes Nõukogude Liidu liikmesriikides. Filmi alguses loeb nooruslik Erna valjusti ette oma kirja abikaasa…
-
Sõna „ajakiri” pole päris täpne, sest tegemist on korraliku köitega, kus teema on põhjalikult ette võetud. Teemaks on seekord repressioonid Ida-Euroopas: Pikkovi film räägib Nõukogude küüditamistest Baltimaadel, samuti fookuses „Seitse minutit Varssavi getos” („Seven Minutes in the Warsaw Ghetto”, Johan Oettinger, 2012) räägib natsiokupatsioonist Varssavis. Nende kahe filmi kõrvutamisega viidatakse sarnasustele kahe suurvõimu retoorikas ja meetodites toonase Euroopa jagamise suurkampaanias.
„Keha mälu” on vaid veidi alla kümne…
-
„Grand Budapesti hotell” on komöödia, aga filmi ajalooline taust on väga sünge . . . .
Wes Anderson: Jaa, see on mu seni süngeim film. Tegevus toimub ühel ajaloo kõige hirmutavamal ajal ja kahtlen, kas üheski mu filmis esineb surma ja tapmist nii palju kui siin. Õhus on katastroofiootus. Sõda on tulemas. Mingis mõttes on see küll ka minu kõige koomilisem film, meenutades ennekõike vanemaid Hollywoodi filme, kuigi sellel on…
-
Kõigepealt ootavad muutused muidugi arhiive. Milline on olnud arhiivide funktsioon senisel analoogajastul? Ikka pärandi säilitamine tulevastele põlvedele. Arhiivid on küll alati rõhutanud, et pole avalikkusele suletud, aga nende kasutamine eeldab siiski ekspertteadmisi arhiivide toimemeetodite kohta. Arhiivid on olnud avatud kõrgelt motiveeritud ekspertidele, ennekõike ajalooalast tööd tegevatele professionaalidele. Arvestades arhiivide ranget reeglistikku, tuleb analoogarhiive pidada üheks kõige tugevamini „kureeritud” kultuurivaldkonnaks. Kultuurimälu salved on olnud kogu aeg ekspertide…
-
Film on Eesti Vabariigis nagu kolhoosi orb. Õigeid vanemaid tal pole ja igaüks võib kommuunis vaese lapse peal oma pedagoogilisi meetodeid rakendada. Üks jutlustab karmimat distsipliini, teine omakorda vabakasvatust. Ühe arvates peaks laps ilusti käituma ja püüdma kõigiga hästi läbi saada, teine jälle üritab kultiveerida isikupära ja originaalsust enne muid omadusi. Kõigil on õigus õpetada ja igaühel on oma arvamus. Aga kuhu siis vanemad jäid? Ja…
-
Digitaaltehnoloogiline areng nõuab kiiret tegutsemist. Euroopa komisjoni hinnangul tuleks analoogkandjal filmid digiteerida lähima 4-7 aasta jooksul, enne kui filmiskannerid turult kaovad või kui toorfilmilint ülemäära eksklusiivseks ja kalliks läheb.1 Lõppkasutajatel ei ole filmilintidega enam midagi peale hakata ja kinodeski vahetatakse 35mm filmiprojektorid järjest digitaalsete vastu.
See kõik seab oma nõuded filmikollektsioonide omanikele. Filmistuudio Tallinnfilm mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide kollektsioon on Eesti suurim. Sellest on tänaseks jõutud digiteerida…
