-
Manfred Vainokivi uue filmi „Riigivargad” kohta võib öelda, et see on žanriülene, ja võib öelda ka, et žanritevaheline. Ühelt poolt on tegu dokumentaalse ainesega: inimesed on filmitegijatele saatnud lugusid sellest, kuidas nõukaajal rahvas üksmeelselt riigi tagant varastas. Teiselt poolt on aines mängufilmiliku lahendus leidnud. Lugusid esitavad näitlejad, fragmentaariumi seob filmi läbiv lõputu pulmapidu, mille lavastatud stseenid kõrvuti maastikupiltidega ehitavad kujundlikult nii seisundikirjeldust kui hinnangut, misjärel lõpuks…
-
Viletsusel on venelase nägu – umbes nii võiks tõdeda pärast lühifilmide kasseti „Mitte keegi peale sinu” äravaatamist. Eks see paratamatult nõnda läheb, et kui koondada ühte kohta kokku mitu erilaadset lugu, kipuvad need ikkagi kokkuvõttes moodustama mingi kriitilise massi, mille pealt on omakorda üldistused kerged tulema. Sel nädalal esilinastunud lühifilmide kogumik koosneb kuuest filmist. See on üsnagi soliidne hulk ja kui mingi teema seejuures prevaleerima hakkab,…
-
1. Venelased
Eesti filmiajalugu algabki venelasest, täpsemalt lendur Ivan Utotškinist, kelle trikke jäädvustas Johannes Pääsuke 1912. aasta aprillis Tartus. Ka edaspidi kohtab neid valgel linal sageli. Siiski ei õigusta idanaabrite esikohale asetamist mitte arvukus, vaid tegelaste kirev ja individualiseeritud bukett.
Idanaabritega on rohkesti tegemist juba sõjaeelsete mängufilmide „Noored kotkad” ja „Tšekaa komissar Mirošnitšenko” positiivsel leeril. Mõlemas on venelased naeruväärsed tiblad: papaahad viimse võimaluseni kuklasse lükatud, maiad viina ja…
-
Kui Lars von Trier on mingis segmendis täiesti kindlalt geniaalne, siis on selleks müügitöö. Jah, muidugi on ta väga hea filmirežissöör, elus klassik ja mis kõik veel, kuid müügimehe-provokaatorina on ta absoluutselt ületamatu. Siin ma nüüd istun arvuti taga, sest ka Sirp (nagu kõik tõsiseltvõetavad väljaanded) ei saa jätta käsitlemata Trieri viimast filmi, ja nagu paljud teised kirjutajad olen minagi plindris. Kuidas sa annad hinnangu millelegi,…
-
Korratagu palju tahes, et ilu on vaataja silmades – päris nii see vist ikka ei ole. No näiteks Homer Simpson ei pea oma tütart Lisat kõigist kaunimaks mitte sellepärast, et vaatab tüdrukut isa silmade läbi. Homer kinnitab varmalt, et ta võiks koukida välja kellegi teise silmad ja toppida need oma silmakoobastesse, kuid tütar jääks tema silmis ikka ilusaks. Nii et silmad pole kõige olulisemad. Ilu peab…
-
Rahvusarhiivi filmiarhiiv sai endale uue juhi: 6. jaanuarist töötab selle direktorina Eva Näripea (1980). Eva Näripea on filmiteadlane, kes kaitses doktorikraadi („Eesti filmimaastikud. Ruumid, kohad ja paigad Nõukogude Eesti filmis (ning edaspidi)”) EKAs 2011. aastal. Aastatel 2007–2013 oli ta EKA kirjastaja, 2005–2013 Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühma teadur, 2011. aastast EKA vanemteadur. Ta on ajakirja Baltic Screen Media Review toimetaja ja ajakirja Studies in Eastern…
-
Lõppeval aastal linastus koguni kaks Hardi Volmeri käe all valminud filmi: „Kullaketrajad” ja „Elavad pildid”. Volmerile meeldib oma kangelased ajaloo hammasrataste vahele pista, sest meie asi on täita kunstiliste tõlgendustega augud, mis haigutavad meie endi ajalooteadvuses, keegi teine seda tegema ei hakka. Olnus sorkimine ja möödaniku varjude elustamine on tõhus võimalus end tuleviku suhtes positsioneerida.
Alustuseks mittetöiselt: oled kõva saunaskäija, mis see sulle annab?
Hardi Volmer: Käin saunas…
-
Kui saksa parun Karl von Drais ühendas XIX sajandi alguses kaks vankriratast puitraamiga, raamistiku sadulaga kattis ja siis jalgadega lükates sõitma läks, ei osanud ta ilmselt arvatagi, et on maha saanud leiutisega, mille kohta hiljem tavatsetakse manitsevalt lausuda, et seda uuesti leiutada pole mõtet. Von Draisi kaasaegsed sellist hoiatust õnneks veel ei tundnud, mistõttu leiutasid rahumeeli jalgratast edasi terve XIX sajandi vältel. Šoti sepp Kirkpatrick MacMillan…
-
Istudes kinosaalis, pilk suurel valgel linal, kus käib võidusõit Daniel Brühli ja Chris Hemsworthi mängitud Niki Lauda ning James Hunti vahel, panin ma imeks, kui palju ma vormel 1 teemat valdan. Kuigi ma pole eales vaadanud ühtegi võidusõitu telerist rohkem kui viis sekundit, teadsin kinosaalis istudes peaaegu kõike, mida mulle filmis „Võidu nimel” näidati: Niki Lauda biograafiast kuni selleni, millise tiimi piloodid filmi peategelased olid. Ehk…
-
Milleks oli Nõukogude Liidus vaja reklaami, kui impeeriumis valitses käsumajandus? Milleks tutvustada tooteid, mida tuli otsida tikutulega või mida olemaski polnud? Seda küsivad Hardi Volmer ja Kiur Aarma oma värskelt linastunud dokumentaalfilmis „Kullaketrajad”.
Ammendavat vastust vaataja ei saanud, sest sellistele küsimustele polegi vastust. Sama nurga alt võiks ju ka küsida: milleks oli nõukogude inimesele vaja korteris kööki, sest süüa sai ka einelauas, sööklas või restoranis? Või milleks…
