-
Kuidas sattusid Tallinnasse Balti filmi- ja meediakooli ning lavakunstikooli filmiõppejõuks?
Gabriel Dettre: 2002. aastal näidati PÖFFil minu filmi „Pilv Gangese kohal” („Felhö a Gangesz felett”, 2001). Siin kutsus Urmas Bereczki mind tegema filmi, mis pidi ilmuma tema välja antava Bernard Kangro kogumikuga koos. Film koosneb sketšidest, mis on inspireeritud 32st Kangro luuletusest. Toivo Tulev tegi muusika, Harriet Toompere mängib peaosas, aga filmis on kasutatud ka palju dokumentaalmaterjali.…
-
Hirm on samuti vaataja silmades kui arm, ilu ja tähendus. Varasest lapsepõlvest meenub õudusunenägu tšehhi multika „Štaflík a Špagetka” mustast ja valgest koerast. Seejärel seostus pimedusekartus tükiks ajaks Baskerville’ide koeraga Igor Maslennikovi telefilmist. Noa-aegse mustvalge teleka tillukeselt mustvalgelt ekraanilt hetkeks läbi lipsanud fosforpeni jättis mudilase maailma isegi rängema jälje kui verejanulised roomajad Mustamäe kinos Kaja vaadatud jaapani ulmekast „Legend dinosaurusest” („Kyôryû kaichô no densetsu”, Junji Kurata,…
-
„Haarang 2” on kindlasti üks eriline film. See pole film, mida saab segi ajada teiste omasugustega. Neid „teisi” lihtsalt polegi. Filmi sündmustik algab vaid kaks tundi pärast filmi esimene osa lõpu sündmusi ja suunab vaatajad ilma suuremate selgitusteta narkopesaks vooderdatud tornmaja seinte vahelt hiiglasliku Jakarta kuritegelikesse slummidesse, küsimata, kas ikka mäletatakse esimeses osas toimunut. Muidugi mitte, aga mis siis! Kirev mitmekeelne tegelaskond ja tavamõistusele vastanduvad kiired…
-
Siin peegeldub põlvkondade ja suhtumiste vahe, väärtuskriis, kus senine tõekspidamiste paradigma on end ammendanud ning uus pole veel tekkinud. Ashby annab filmiga groteskse kommentaari 1970ndate alguse Ameerika Ühendriikides valitsenud meelsusele, kus usuti pigem algava Veevalaja ajastu päästvasse jõudu. Vietnami sõda, seksrevolutsioon, Charles Manson, Woodstocki festival, Watergate’i afäär olid aluseks uuele Ameerikale, kus lootus asendus masendusega ja lennud Kuule tähesõdadega.
Seekord alustatakse filmidega aastast 1971 ja lõpetatakse Vincent…
-
Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetusega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel?
Eelmisel perioodil oli probleemiks majandusmõõdupuude kasutamine kultuuri juures – selle peaks omavahel selgemaks rääkima. Kultuur ei saa muutuda 100% majanduseks, siis oleks see ju majandus, mitte kultuur. Pehmed väärtused peaksid olema ka mõõdetavad ja väärtustatud. Toetada tuleks filmiettevõtteid, et need muutuksid…
-
Kuidas suhtub kultuur majandusse?
Anneli Ahven: Toimitakse käsikäes. Maimik ja Tolk (Kuukulgur Film – toim) müüvad enda välja mõeldud lühifilmide ideid korraliku raha eest reklaamideks. Nad saavad korralikult rahastatud samamoodi nagu Navitrolla, kes korralikult maja värvib.
Karlo Funk: Loov Euroopa hakkab otsima võimalusi protsessiloogika muutmiseks. Majanduslik mõtlemine ei pea asendama kultuuri, aga see on n-ö lisaväärtuse andmine.
Ahven: Üks asi on loomemajandus iseenenest ja teine on see, kuidas seda…
-
„Risttuules” kirjeldab Stalini käsul 14. juunil 1941. aastal teoks saanud Baltimaade inimeste küüditamist kodumaalt Siberisse. Filmi aluseks on kirjad, mille autor on eestlane Erna Tamm, kes oli samuti küüditatute seas. „Risttuules” on režissöör Martti Helde ambitsioonikas debüüt, mille resonants on vaieldamatu praegu, mil Venemaa Krimmi annekteerimine paneb taas veritsema okupatsioonipärandi põhjustatud haavad endistes Nõukogude Liidu liikmesriikides. Filmi alguses loeb nooruslik Erna valjusti ette oma kirja abikaasa…
-
Sõna „ajakiri” pole päris täpne, sest tegemist on korraliku köitega, kus teema on põhjalikult ette võetud. Teemaks on seekord repressioonid Ida-Euroopas: Pikkovi film räägib Nõukogude küüditamistest Baltimaadel, samuti fookuses „Seitse minutit Varssavi getos” („Seven Minutes in the Warsaw Ghetto”, Johan Oettinger, 2012) räägib natsiokupatsioonist Varssavis. Nende kahe filmi kõrvutamisega viidatakse sarnasustele kahe suurvõimu retoorikas ja meetodites toonase Euroopa jagamise suurkampaanias.
„Keha mälu” on vaid veidi alla kümne…
-
„Grand Budapesti hotell” on komöödia, aga filmi ajalooline taust on väga sünge . . . .
Wes Anderson: Jaa, see on mu seni süngeim film. Tegevus toimub ühel ajaloo kõige hirmutavamal ajal ja kahtlen, kas üheski mu filmis esineb surma ja tapmist nii palju kui siin. Õhus on katastroofiootus. Sõda on tulemas. Mingis mõttes on see küll ka minu kõige koomilisem film, meenutades ennekõike vanemaid Hollywoodi filme, kuigi sellel on…
-
Kõigepealt ootavad muutused muidugi arhiive. Milline on olnud arhiivide funktsioon senisel analoogajastul? Ikka pärandi säilitamine tulevastele põlvedele. Arhiivid on küll alati rõhutanud, et pole avalikkusele suletud, aga nende kasutamine eeldab siiski ekspertteadmisi arhiivide toimemeetodite kohta. Arhiivid on olnud avatud kõrgelt motiveeritud ekspertidele, ennekõike ajalooalast tööd tegevatele professionaalidele. Arvestades arhiivide ranget reeglistikku, tuleb analoogarhiive pidada üheks kõige tugevamini „kureeritud” kultuurivaldkonnaks. Kultuurimälu salved on olnud kogu aeg ekspertide…
