Arhitektuur
-
Kaarsilla heli- ja valguskujunduse töötasid välja kunstiakadeemia uusmeedia magistrandid Martin Rästa, Aivar Tõnso, Liisi Küla, Roman-Sten Tõnissoo ja Sten Saarits.Kristjan Teedema / Tartu Postimees / ScanpixVee kohal kulgejad
Pärast poolt remondiaastat taasavati oktoobris liikluseks Tartu kaarsild. Kas sai ikka hästi tehtud? Mis tähtsust sel üldse on?
4 minutit -
Vishal Vittal on filmis „Ülal“ ERMi ekspositsioonitemaatikat käsitlenud mitte konkreetse, äratundmis- või avastamisrõõmu pakkuva käpikupaari, vaid kujunditena: katusel punaste lõngapusade vahel istub keegi vanem daam ja koob.4 × KuvatõmmisFilmid, kus inimese ebaõnnes ei süüdistata keskkonda
Uued arhitektuuri lühifilmid tekitavad huvi hoolimata sellest, et kokkupuude arhitektuuriga on kohati vaid põgus. Neis on algusest peale rõhku pandud atmosfäärile ja keskkonnas tekkivale tunnetusele.
5 minutit -
Thbilisi Rike pargi muusikateater ja näitusehall, arhitektid Massimiliano ja Doriana Fuksas.Joel RookwoodKõik saab alguse kujutluspildist
Arhitektuuripoliitika konverentsil kõneles itaalia arhitekt Massimiliano Fuksas: „Kui sa ise ei ole oma ideedes veendunud, siis ei veena sa ka teisi.“
4 minutit -
Nutikate teepaneelide katseseade paigaldati tehnikaülikooli Mektory keskuse ukse ette, see annab edaspidi aimu, kuidas paneel ilmastikule vastu peab.Tairo Lutter / Postimees / ScanpixSeal, kus lõpeb asfalt, algab nutitee
Ain Kendra: „Päikeseenergiast elektrit tootvatest moodulitest tee on töökindlam, laialdasemalt kasutatav ja tõhusam kui muud päikesepaneelidel toimivad välisruumi valguslahendused.“
8 minutit -
„Antropotseeni saar“ ei paku valmislahendusi, vaid on kavandatud käivitama julgeid ideid ja arutelu. Mõni töö on siiski ka kohe rakendatav, näiteks ainsate Eesti autorite Studio Unseen 3D-prinditud poorne savimaterjal, mille peal ja sees saavad kasvada sammal ja suuremad taimed.Jake FarraAntropotseeni saar Paljassaar
Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus eksperimenteerib looduse ja tehnoloogia hübridiseerimisega.
6 minutit -
Udo Ivask 8. IV1932 – 9. X 2017
Udo Ivaski elu oli tihedalt põimitud arhitektuuri ja disainiga, seda nii loomingulises kui ka pedagoogilises plaanis. Pärast Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) ja lõpetas selle 1958. aastal. Pärast arhitektuuri eriala omandamist töötas Ivask Riiklikus Projekteerimise Instituudis Eesti Projekt arhitektina ja aastatel 1961–1963 Projekteerimise Instituudis Kommunaalprojekt peaarhitektina. Alates 1961. aastast oli ta ERKIs õppejõud. Peale arhitektuuri paelus Ivaskit järjest enam disain: 1968. aastast…1 minut -
Austria arhitekti Volker Giencke projekteeritud Liepāja kontserdimaja Lielais dzintars ehk Suur Merevaik veenab sümbolina nii tonaalselt kui ka ruumiliselt.Indrikis StūrmanisKas kooshoidja või keskel olija? Märkmeid Läti arhitektuurist
Arhitektuur on Lätis alati olnud ühiskonna ideaalide ja kultuuri peegel. Praegu on selle keskmes kosmopoliitiline Riia oma ambitsiooniga olla uue Euroopa Balti metropol.
4 minutit
