Toeta

Arhitektuur

  • Lõpetamata arhitektuur ja kohandatud kasutus

    Linnaruumi pooleliolevad hüljatud ehitised on hea võimalus luua teistsugune avalik ruum.

    Rahvusvaheliselt tunnustatud Sloveenia arhitekt Boštjan Vuga arhitektuuribüroost Sadar+Vuga pidas 22. märtsil Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna avatud loengute sarjas loengu pooleli jäänud ehitiste taaselustamisest. Lõpetamatus ja arhitektuur kui pidev protsess on Vuga huviorbiidis pärast 2008. aasta majanduskriisi. Kas Eestiga, mille lähiajalugu on Sloveenia omaga mõneti sarnane, saab hoonete mahajäetuse küsimuses paralleele tõmmata ning milliseid lahendusi…
    Eve Komp
    5 minutit

  • Arhitekt, kes päästab maailma

    Balkrishna Doshi on esimene Indiast pärit arhitekt, kes pärjati selle aasta Pritzkeri auhinnaga, kuigi ta ise ei pea ennast arhitektiks, vaid uurijaks, harmoonia kujundajaks.

    Arhitektide kõrgeima autasu saanud 90aastane suurmeister on pälvinud oma tööde eest teisigi tunnustusi üle maailma. Balkrishna Doshi on arhitekti, akadeemiku ja linnaplaneerijana loonud hoonekomplekse India vaesemates piirkondades, haridusasutusi, kunstikeskusi ja raamatukogusid. Ta on India arhitektuuri suur mõjutaja ja arendaja, peamine…
    Ahti Sepsivart
    4 minutit
  • Teekond uude teatrimajja
    Salto Arhitektuuribüroo võidutöö tunnusjooneks on sisehoovi eraldiseisev lavatorn-paviljon, mille katuse saab publikule kasutusele võtta. Ülejäänud hoov on teatritegemiseks – tõstetud pole mitte lava, vaid publik.
    Foto Salto Arhitektuuribüroo

    Teekond uude teatrimajja

    Tallinna Linnateatri ajaloost jookseb tugevalt läbi oma hoone ootuse teema. Arhitektuurivõistlus pani sellele loodetavasti punkti ja ehitus saab alata.

    Kalle Komissarov
    6 minutit
  • Virvendusi linnaruumis ja ühiskonna mälus
    Tammsaare pargi arhitektuurivõistluse võidutöös „Belle Époque“ (Kadarik Tüür Arhitektid, 2012) on 16. oktoobri mälestusmärk leidnud uue koha ning vastandustest vaba ühiskonna liikmed veedavad selle ümber rõõmsalt aega.
    Kadarik Tüür Arhitektid

    Virvendusi linnaruumis ja ühiskonna mälus

    Sel suvel avatakse värskenduskuuri läbinud Tammsaare park. Uuendused peegeldavad ka muutusi ajalootajus. Kas seda on tehtud teadlikult?

    Krister Kruusmaa
    5 minutit

  • Millist kaitset vajab rehielamu?

    Taluarhitektuuri tuleks kaitsta koos omanikuga, mitte omaniku eest, ja toetada elu jätkumist maal täna ja ka homme.

    Kultuuripärandi aasta valguses on arhitekt ja muinsuskaitsja, muinsuskaitse nõukogu esimees Lilian Hansar nentinud,1 et teiste pärandiliikidega võrreldes on taluarhitektuur jäänud vaeslapse ossa ning vajab rohkem kaitset. Kõneka näitena toob ta välja fakti, et 5272st riikliku kaitse all ehitismälestisest on ainult 21 rehielamud. Taluarhitektuuri mõiste alla mahtuvaid mälestisi…
    Rasmus Kask
    6 minutit

  • Pealelend – Raul Järg, Eesti arhitektuurikeskuse juhataja

    2019. aastal toimub viies Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB) ja praegu kestab kuraatorikonkurss järgmiste korraldajate leidmiseks. Eesti arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg, millised ülesanded ja võimalused on kuraatoril?
    Kuraator on TABi korralduses võtmetähtsusega, kõik biennaalid on olnud kuraatori nägu ja tema valitud rõhuasetusega. Kuraatori ülesandeks on biennaali peateema väljapakkumine ning kontseptsiooni loomine kuraatorinäitusele, visioonivõistlusele ja sümpoosionile. Kuraator võib kaasa rääkida ka satelliitprogrammi koostamisel – selle eesmärk on tagada arhitektuuriteemaline diskussioon…
    1 minut
  • Millest tapeedid meile räägivad?
    Puurmani mõisa söögisaali kulunud tapeedilaik, kus muster on hägustunud arvukate näpujälgede tõttu. Tegemist on korstnajala seinaga, mis oli ruumi kõige soojem koht ning ilmselgelt lemmikkoht enese soojendamiseks. Hoolimata ebaesteetilisest väljanägemisest on see väga kõnekas viide varasemale eluolule.
    Kadri Kallaste

    Millest tapeedid meile räägivad?

    Sellele, kes vaadelda oskab, võivad tapeedid rääkida huvitavaid lugusid möödunud aegadest ja inimestest. Ajaloo tundmine paneb seda materjali teisiti vaatama.

    Kadri Kallaste
    6 minutit
  • Kui planeerimine paneb puid kallistama
    Kas tõesti keegi ei tea kedagi, kes teaks kedagi „normaalset“, kes puid kallistab ehk oma koduuksest või väravapostist kaugemale jäävat (loodus)keskkonda väärtustab? August Künnapu. Supilinna kass. Akrüül lõuendil, 2013.
    August Künnapu

    Kui planeerimine paneb puid kallistama

    Kui sa ei ole meie poolt, oled sa meie vastu – otse või kaude arvatakse puukallistajateks kõik puidurafineerimistehase vastased.

    Elo Kiivet
    6 minutit
  • Tuleviku kavandamine ajalugu mäletades
    Kauss Arhitektuur võidutöö „Puu tänav“ keskmes on uues kuues avaturg ning taastatud kvartaleid liigendav sõjaeelne Puu-nimeline tänav, mis rajatakse likvideeritava kõrgepingeliini koridori. Vaade Anne kanali poolt bussijaama suunas.

    Tuleviku kavandamine ajalugu mäletades

    Tartu Sadama kvartali arhitektuurivõistlus on küll lõppenud, aga töö alles algab. Tõhus tervik sünnib järjepidevusest ja selgest visioonist.

    Tõnis Arjus
    4 minutit

  • 1980. aastatel lavastatud disain

    Jüri Kermik: „Nõukogude disaini lääne omaga võrreldes arutletakse tihti, mitu aastat oleme neist maas, ent väga paljudes asjades on eesti disain olnud ettekuulutav.“

    Näitus „Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel“ Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 27. V. Kuraator Jüri Kermik, kujundus Karin Harkmaa, Ilmar Valdur (3+1 Arhitektid), graafiline disain Stuudio Stuudio.
    Näitus „Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel“ tutvustab üht…
    Ene Läkk
    7 minutit
Sirp