Toeta

Arhitektuur

  • Tõendeid perifeeria tähtsusest

    Perifeeria varjatud potentsiaal avaneb näitusel tugeva minimalistliku installatsiooni kaudu, paradoksaalselt on see välja kasvanud hoopis vastupidise iseloomuga ruumist.

    Paco Ulmani näitus „Heitmaa“ Eesti Arhitektuurimuuseumis kuni 25. III. Kuraator Carl-Dag Lige.
    Arhitekt Paco Ulman on teinud väga hea näituse. Esiteks annab see palju mõtteainet ja tõlgendusvõimalusi ning teiseks pakub installatsioon kuklakarvu tõstva ruumielamuse. Võib-olla isegi selles järjekorras, et kõigepealt ruum ja seejärel pildid. Sellist vaikset, mõtlikku,…
    Katrin Koov
    4 minutit
  • Kreenholm on Narva ja Narva on Kreenholm
    Praegu saab koskede vetemöllu nautida vaid paaril korral aastas. Narva kose läänepoolne astang suurvee ajal koos Kreenholmi Georgi vabrikuga, taga Joala vabrik.
    Madis Tuuder

    Kreenholm on Narva ja Narva on Kreenholm

    Eesti tööstuse ajaloos oli Kreenholmi manufaktuur kui riik, mille kuulsusetu lõpuga jäi meile kaela üüratu ja esmapilgul üle jõu käiv pärandus. Või kas siiski?

    Madis Tuuder
    7 minutit
  • Vesi ühendab ja eraldab
    Sadam peab olema kaugelt äratuntav nii vee kui ka linna poolt. See loob veepiirile omase silueti. Stuudio BairBalliet Detroiti jõeääre projekt Veneetsia arhitektuuribiennaalil (2016).

    Vesi ühendab ja eraldab

    Tallinna mereääre võlu on majade suured vahed, mis võimaldavad linnal kasvada ja täita tühikud eri moel.

    Siim Tuksam
    7 minutit

  • Kas mineviku jäänuk või tänapäeva unelm?

    Tartu Hiinalinna aiamaadel on elatud pool sajandit oma elu, kuid toimivat ja omapärast ökosüsteemi ootavad ees muutused.

    Maria Kilgi näitus „Шанхай, viimane lennuk“ Tartu vaksalis kuni 7. IV.
    Tartu raudteejaamas avatud Maria Kilgi näitus „Шанхай, viimane lennuk“ on keskendunud inimeste lugudele ning nende seosele Jaamamõisa taguse piirkonnaga, kohalikus kõnepruugis Shanghaiga. 40 värvilist pilti üksteise kõrval näitavad, et inimesi on palju ja nende taust kirju. Lugedes fotode…
    Kerttu Kuslap
    5 minutit
  • Linnaruumi kujundavad piirdeaiad
    1935. aastal rajatud betoonaed Tallinnas Õie 42 on riiklik ehitismälestis. Kummalise gaudíliku aia rajas Estotsemendi nõuandebüroo juhataja ja tulihingeline betoonipropagandist insener Andres Grauen omatehtud vormidega.
    Diana Haapsal

    Linnaruumi kujundavad piirdeaiad

    Piirdeaeda peetakse tihti vaid funktsionaalseks piirimärgiks ning selle seost hoone ehitusstiili või ajastuga ebaoluliseks – või ei osata seda märgata.

    Diana Haapsal
    4 minutit
  • Tänavakunst tahab olla vaba
    Medley grafiti Tartus. Grafiti on oma pseudonüümi levitamine avalikus ruumis eesmärgiga olla nähtav. Sealjuures kõnetavad seintele jäetud tähed enamjaolt ainult grafiti keele ja sõnumitega kursis olijaid.
    Sirla

    Tänavakunst tahab olla vaba

    Ametlikel üritustel püütakse matkida tänavakunsti ideed kooskõlastatud raamistikus, mõistmata, et selle jõud peitub vabaduses ja sõltumatuses.

    Sirla
    6 minutit

  • Pealelend – Jaak-Adam Looveer, Tallina linnaplaneerimise ameti peaarhitekti büroo linnaplaneerija

    Tallinna linnavalitsus tegi reedel avalikuks kaasava linnaplaneerimise mobiilirakenduse AvaLinn. Kuidas idee sündis ja millised on tulevikuplaanid? 
    Selle mobiilirakendusega katsetame kaasamist uuel viisil: võimalikult bürokraatiavaba koosloomevahend teeb selle lihtsamaks nii linnale kui ka lõppkasutajale. See ei asenda muidugi seadusekohast kaasamist, vaid täiendab seda. Kõik avaliku ruumi ja tänava projektid peaksid tulevikus olema projekteeritud avaliku arvamusega arvestades, kuna need mõjutavad tihti suuremat hulka inimesi kui detailplaneeringud, mille puhul on avalikustamine…
    Elo Kiivet
    2 minutit
  • Kultuur saab rikkamaks eelkõige andes
    Soome mõjudega Aarte talu elumaja Kuusalu kihelkonnast Virve külast (nüüd vabaõhumuuseumis).
    Heiki Pärdi

    Kultuur saab rikkamaks eelkõige andes

    2018 on Euroopas kultuuripärandi aasta, et märgataks pärandi mitmekesisust ja riikidevahelisi mõjutusi.

    Elo Kiivet
    4 minutit
  • Liitreaalsus ühendab arhitektuuri, linna ja selle elaniku
    Kellele me arhitektuuri loome? Asi ei ole ju maailma päästmises. Tähtis on elamise ruumi kogemus. Herzog & de Meuroni Pekingi olümpiastaadion: konstruktsioon kui ornament.
    Dmitry P / Flickr / CC

    Liitreaalsus ühendab arhitektuuri, linna ja selle elaniku

    Antoine Picon: „Ilmselt hakkame elama ruumides, mis ei ole loodud ainult inimestele, vaid ka masinatele. Praegu ju planeeritakse linnasid autode järgi.“

    Siim Tuksam
    7 minutit

  • Aala Buldas 20. XII 1937 – 10.I 2018

    Aala Buldas
    20. XII 1937 – 10.I 2018
    Jaanuaris meie seast lahkunud arhitekt Aala Buldas lõpetas 1965. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi sisearhitektina ja töötas seejärel Teadusliku Restaureerimise Töökojas, projekteerides põhiliselt ajalooliste hoonete interjööre. Kiek in de Köki sisekujundusele 1968. aastal järgnes 1970. aastate teisel poolel mitu omas ajas märkimisväärset ja tänaseks legendaarset kohvikukujundust. Kohvikute Maiasmokk ja Neitsitorn (arhitekt Tiina Linna) interjöörid olid kaasaegsed, sobitudes samas suurepäraselt ajalooliste hoonetega.…
    1 minut
Sirp