Toeta

Arhitektuur

  • Linnaruumi kujundavad piirdeaiad
    1935. aastal rajatud betoonaed Tallinnas Õie 42 on riiklik ehitismälestis. Kummalise gaudíliku aia rajas Estotsemendi nõuandebüroo juhataja ja tulihingeline betoonipropagandist insener Andres Grauen omatehtud vormidega.
    Diana Haapsal

    Linnaruumi kujundavad piirdeaiad

    Piirdeaeda peetakse tihti vaid funktsionaalseks piirimärgiks ning selle seost hoone ehitusstiili või ajastuga ebaoluliseks – või ei osata seda märgata.

    Diana Haapsal
    4 minutit
  • Tänavakunst tahab olla vaba
    Medley grafiti Tartus. Grafiti on oma pseudonüümi levitamine avalikus ruumis eesmärgiga olla nähtav. Sealjuures kõnetavad seintele jäetud tähed enamjaolt ainult grafiti keele ja sõnumitega kursis olijaid.
    Sirla

    Tänavakunst tahab olla vaba

    Ametlikel üritustel püütakse matkida tänavakunsti ideed kooskõlastatud raamistikus, mõistmata, et selle jõud peitub vabaduses ja sõltumatuses.

    Sirla
    6 minutit

  • Pealelend – Jaak-Adam Looveer, Tallina linnaplaneerimise ameti peaarhitekti büroo linnaplaneerija

    Tallinna linnavalitsus tegi reedel avalikuks kaasava linnaplaneerimise mobiilirakenduse AvaLinn. Kuidas idee sündis ja millised on tulevikuplaanid? 
    Selle mobiilirakendusega katsetame kaasamist uuel viisil: võimalikult bürokraatiavaba koosloomevahend teeb selle lihtsamaks nii linnale kui ka lõppkasutajale. See ei asenda muidugi seadusekohast kaasamist, vaid täiendab seda. Kõik avaliku ruumi ja tänava projektid peaksid tulevikus olema projekteeritud avaliku arvamusega arvestades, kuna need mõjutavad tihti suuremat hulka inimesi kui detailplaneeringud, mille puhul on avalikustamine…
    Elo Kiivet
    2 minutit
  • Kultuur saab rikkamaks eelkõige andes
    Soome mõjudega Aarte talu elumaja Kuusalu kihelkonnast Virve külast (nüüd vabaõhumuuseumis).
    Heiki Pärdi

    Kultuur saab rikkamaks eelkõige andes

    2018 on Euroopas kultuuripärandi aasta, et märgataks pärandi mitmekesisust ja riikidevahelisi mõjutusi.

    Elo Kiivet
    4 minutit
  • Liitreaalsus ühendab arhitektuuri, linna ja selle elaniku
    Kellele me arhitektuuri loome? Asi ei ole ju maailma päästmises. Tähtis on elamise ruumi kogemus. Herzog & de Meuroni Pekingi olümpiastaadion: konstruktsioon kui ornament.
    Dmitry P / Flickr / CC

    Liitreaalsus ühendab arhitektuuri, linna ja selle elaniku

    Antoine Picon: „Ilmselt hakkame elama ruumides, mis ei ole loodud ainult inimestele, vaid ka masinatele. Praegu ju planeeritakse linnasid autode järgi.“

    Siim Tuksam
    7 minutit

  • Aala Buldas 20. XII 1937 – 10.I 2018

    Aala Buldas
    20. XII 1937 – 10.I 2018
    Jaanuaris meie seast lahkunud arhitekt Aala Buldas lõpetas 1965. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi sisearhitektina ja töötas seejärel Teadusliku Restaureerimise Töökojas, projekteerides põhiliselt ajalooliste hoonete interjööre. Kiek in de Köki sisekujundusele 1968. aastal järgnes 1970. aastate teisel poolel mitu omas ajas märkimisväärset ja tänaseks legendaarset kohvikukujundust. Kohvikute Maiasmokk ja Neitsitorn (arhitekt Tiina Linna) interjöörid olid kaasaegsed, sobitudes samas suurepäraselt ajalooliste hoonetega.…
    1 minut
  • Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi
    Kelle maastikud on õigemini kujundatud? Kuidas on omavahel seotud maastik kui avalik ühisvara ning maa kui eraomand?
    Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

    Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi

    Maastik on demokraatia tööriist, usaldusliku partnerlussuhte alus.

    Helen Sooväli-Sepping
    4 minutit
  • Paljuliigiline linn
    Küsimus, kas Tartu Emajõe vasakkalda papliallee on istutatud Eesti vabariigis XX sajandi alguses või Stalini ajal, ei ole oluline ainult dateerimise, vaid ka oma ja võõra määratlemise seisukohast.
    Jorma Ratas

    Paljuliigiline linn

    Paljuliigilises linnas loovad erilaadsed liikidevahelised kohtumised pinnase ka kultuuri mitmekesistumiseks.

    Riin Magnus, Nelly Mäekivi
    7 minutit

  • Tekstiruumid

    Stsenaristi suhe arhitektuuriga on mitmetähenduslik, aga mitte kunagi juhuslik, sest kõik ruumid jutustavad mingit lugu.

    Kuna filmis „Teesklejad“1 toimub tegevus ühes majas, siis on meilt tihti küsitud, kas maja on filmi üks peategelastest. See tekitab omakorda küsimuse, kas ruumil on lisaks iseloomule oma tahe, motivatsioon ja arengukaar, sest neid omadusi me üldjuhul tegelase määratlemiseks vajame. Teatud juhul võib maja kõike seda kehastada, näiteks Ben…
    Andris Feldmanis, Livia Ulman
    4 minutit
  • Filmiruum
    Lagendikul keset metsa asub moodne maamaja suurte klaasseintega, mis meenutab akvaariumi. „Teesklejate“ proovipäev: maja (arhitektid Emil Urbel, Indrek Erm), ees näitlejad ning režissöör Vallo Toomla.
    Erik Põllumaa

    Filmiruum

    Milline arhitektuur satub filmi? Millest sõltub ruumi valik? Missugune mõtteprotsess mõjutab režissööri otsust?

    Vallo Toomla
    4 minutit
Sirp